Tagasiside osalenutelt

Lapsevanem

Lapsed õpivad ennast rohkem usaldama ja saavad kogemuse, et rahu säilitamine aitab paremini lahendusi leida. Vanemate hirmud on need, mis takistavad laste arengut. ..

Aitäh matkajuhtidele, kelle eluterved vaated elule .. ja rahulik selgitamine on minu poja arengule nii palju kaasa aidanud!

Sotsiaalpedagoog

Võib välja tuua selle lühikese ajaga mis on sellest laagrist möödunud, siis ühtegi omavahelist tüli ei ole pidanud klassijuhataja lahendama. Seega, usub klassijuhataja, et kindlasti muutis see Klapi projekt suhted veelgi paremaks ja tugevamaks. Veel enam, ühisel meelel otsustati osa võtta ka Super klassi võistlusest. Suure rõõmuga soovitakse ühiseid ettevõtmisi ja tegevusi planeerida, järgmine üritus on juba vastlapäeva ja sõbrapäeva ühine koostegevus. Kindlasti soovitan seda matka
klassisidususe parendamiseks. Suur tänu metsaisale ja – emale klassiga
toimetamise eest! Kui varem sellest klassist sotsiaalpedagoogi juurde ei ole laps ise tulnud, siis nüüd on.

Sotsiaalpedagoog

Enne KLAPP programmi ja metsaskäiku olid õpilaste omavahelised suhted halvad. Pidevalt võis kuulda tüdrukute ja poiste omavahelistest tülidest ja vastastikustest süüdistustest nii aineõpetajatelt kui õpilastelt endilt. Sageli tuldi klassijuhataja juurde murega, et üks või teine õpilane rikub tunnis korda, ei allu õpetaja korraldustele ja segab kaasõpilasi. Pidevatest tunnitöö rikkumistest teatud õpilaste poolt kurtsid ka aineõpetajad. Üksteise süüdistamised ja halvustavad sõnad tulid vastastikku nii poistelt kui tüdrukutelt. Ei aidanud lastevanemate koosoleku korraldamine ja vanemate teavitamine probleemidest. Koosolekul oli ka vanemate poolt vastastikust süüdistamist ja oma lapse õigustamist. Mõned vanemad tundsid huvi, et mida kool on probleemi lahendamiseks ette võtnud. Siis saigi välja pakutud KLAPP programm.. Tagasiside õpilaste poolt oli ülipositiivne. Nad said metsas teha seda, mida koolis teinud ei olnud, st normaalselt suhelda. Lapsed suhtlesid metsas erinevalt, küll mängides, koos süüa tehes, aga oli ka tülitsemisi ja seejärel leppimisi. Ja nagu metsaisad ise ütlesid, jälgisid nemad, et just positiivsed arengud grupis saaksid halbadest võitu. Matkajuhid lasid lastel endil tegutseda ning õpilastele meeldis ise proovida ja katsetada. Kõigi selle tulemusel muutusid poiste ja tüdrukute omavahelised suhted palju paremaks ja koostöö sujus. Matkast kokkuvõtteid tehtaval koosolekul lastevanematele andsid metsaisad kõigepealt ülevaate metsamajas veedetud päevade kohta ja näitasid hulga fotosid metsas aset leidnud sündmustest. Pärast sai iga vanem konkreetselt küsida infot oma lapse kohta. Üldiselt jäid kõik vanemad väga rahule nii programmi kui programmi juhtinud metsaisade tegevusega. Kokkuvõttes võib öelda, et antud programm täitis oma eesmärgi, sest klass on muutunud palju ühtsemaks ja üksteisest hoolivamaks. Märgatavalt on paranenud poiste ja tüdrukutevahelised suhted, ei kaevata ega süüdistata enam üksteist. Meeleldi tehakse koostööd. Paremaks on läinud olukord tundides. Mõningaid üksikuid korrarikkumisi küll esineb, aga olukord pole võrreldav sügisese ajaga.

Lapsevanem

Kuna elame maal ja teeme erinevaid maaeluga seotud töid, poeg teeb sporti ja maadleb vendadega, kuidas jaksab, ei olnud meil muret, kuidas ta matkal toime tuleb. Tagasi tulles oli poeg ehk isegi liialt uhkust täis, sest sai matkal hästi hakkama. Pidime hoopis vaatama, et kodus vendadesse üleolevalt suhtuma ei hakkaks. Klassis on ta aga tagasihoidlikum olnud ja läbi selle matka tema „aktsiad tõusid“ kõvasti, suhtlus klassikaaslastega tihenes ja paranes. Eriti hea meel on, et sellel matkal võeti matkajuhtide poolt õhtuti aega rääkida lastega nende tunnetest, sest meie pojal oligi parasjagu käsil üks tütarlapsele meeldimisega seotud suhteküsimus. Sellise matka juhid võiskid ja peaksid ka edaspidi olema taolised targad mehed, kes oskavad lastega kontakti luua ja on suhtlemisel head eeskujud.

Sotsiaalpedagoog

Õpetajate sõnul on matkal käinud klass hiljem senisest enam valmis koostöisteks tegevusteks. Õpilaste käitumine on märgatavalt muutunud, nad oskavad erinevaid olukordi lahendada ning leida olukorrast väljapääsu enne, kui olukord jõuab konfliktini. Ka keerulisi olukordi tuleb projektis osalenud lastel vähem ette. Klassikaaslaste omavaheline läbisaamine on märgatavalt parem ning suhted mõistvamad, hoolivamad. Oleme võtnud oma koolis eesmärgiks kolmepäevasest matkast osasaamist võimaldada kõikidele 5.-7.klassidele, sest näeme selles väärtust, mida nn tavapärastel koolipäevadel korraldada ei saa. Matkad on toimunud kooliaasta jooksul erinevatel aastaaegadel. Oleme saanud tagasisidet (lastelt ja täiskasvanutelt), et mida erakordsemal ajal matk toimub, seda huvitavam/ üllatuslikum ja positiivsem on tulemus. Ühine kogemus tulla toime looduses, harjumuspäraste igapäevaelu hüvedeta; eneseületamine “siin ja praegu”-olukorras, kus pole võimalik eralduda “oma tuppa” või kummutada stereotüüpe (nt et matkale minnakse soojal ajal ja ilusa ilmaga), on aidanud kaasa õpilaste sotsiaalsete oskuste omandamisele/kinnistamisele ja loonud võimaluse matkal kogetut/ nähtut siduda ka erinevates õppeainetes ettetulevate õpiolukordadega. Klassid, kes on osalenud KLAPP-matkadel, on märkinud, et nende (kooli)elu on rikkam kogemuse võrra, mis naljalt ei pruugi juhtuda ka siis, kui käia kõik põhikooli klassid läbi ilma ühegi puudumiseta. Matkadel, mis enamasti mitmepäevased, tekib võimalus üksteist tundma õppida hoopis teistsugustes elulistes situatsioonides kui koolis see üldse võimalik on (nt toimetulek elektrita või kuidas teha ja hoida lõket ning valmistada sellel toitu, mismoodi sisustada oma päeva kui midagi otsejoones tegema EI PEA).

Kooli tähelepanekud on, et matkaprojektis osalemise tulemusel õpilane:

Oskab ja julgeb sõnadega senisest ladusamalt väljendada oma tundeid, soove ja seisukohti.
Väärtustab meeskondlikke tegevusi, omab grupis tegutsemise ja -juhtimise kogemust.
Suudab oma tegevust eesmärgistada ja alustatud tegevuse lõpuni viia.
Märkab enda ümber olukordi ja võimalusi, millesse oskab anda oma positiivse, abistava panuse.
Soovib ja oskab oma vaba aega sisustada looduses elades/ matkates.
Oskab leida ja kavandada IKT vahendite ja erinevate käsiraamatute toel matkaradu (uurib matkaraja objektide kohta täiendavat infot); koguda ja töödelda andmeid, analüüsida oma tegevust (matkaraja pikkus, matkaraja läbimiseks kuluv aeg, soovituslik puhkepausi aeg, kulutatud energia jne).
Leiab endale püsiva huvitegevuse (mis seotud nt matkamise või loodushoiuga, kas otses mõttes või kaudselt).
Teab ohutusnõudeid (nii virtuaalkeskkonnas kui reaalses keskkonnas) ja on omandanud praktilisi esmaabivõtteid.

Oleme arvamusel, et KLAPP-matkad on meie koolis väga edukalt rakendunud. Programmis osalenud lastel on valmisolek omandada/harjutada vajalikke sotsiaalseid oskuseid ning on märgata, et nad oskavad hoopis paremini kui varem enda jaoks uusi oskuseid rakendada ka igapäevaselt erinevates situatsioonides. Nad märkavad kaaslast ja on valmis oma nõu või tuge pakkuma. Matkategevused võimaldavad lastele anda vastutust, mis näib noorte jaoks sedasi loomulik, mõistlik ja vajalik, mitte pealesurutud kohustus. Nõnda on valmis lapsed seda vastutust võtma ja kandma. Uute sotsiaalsete oskuste rakendamine toetab osalenud õpilaste suhtlemist koolis ka edaspidi ning toetab koolirahu hoidmist üldiselt. Programmi raames saavutatud koostöö lapsevanematega jätkub. Oleme kaasanud kooli tegevustesse rohkem vanemaid, kes on ka ise valmis lapsi matkale viima ning seeläbi toetama laste arengut. Lisaks 3-päevastele KLAPP-matkadele oleme julgustanud kõikide kooliastmete õpilaste vanemaid korraldama kogu klassipere (sh lapsevanemad) matkasid loodusesse, et toetada laste omavahelist suhtlemist ja et ka vanemad tutvuksid oma lapse kaaslastega/peredega – ikka sellel eesmärgil, et neid, keda tunneme, neist hoolime enam kui võõrastest. KLAPP-matkadel ette tulevad olukorrad võimaldavad luua seoseid erinevate õppeainete õppimisel. Seni oleme leidnud rakendust järgnevates õppeainetes: meie meel (suhtlemisõpetus, terviseõpetus, ohutusõpe, ettevõtlikkus, IKT), loodusained, kehaline kasvatus, kunsti- ja tööõpetus. Samas on kokkupuutepunkte ka kõikvõimalike teiste õppeainetega. Oleme valmis 2020/21.õppeaastal arendama KLAPP-matkasid, lülitades tegevustesse ka kõikide õppeainete õpivõimalusi (nt lahendada erinevate õppeainete probleem- ja praktilisi ülesandeid; loodusõpetust saab õppida otse looduses; kirjanduse aines olulist kuulamis- jutustamis- ja arutlemisoskust on hea läbi viia lõkkejutte ja pärimuslugusid vestes; lõkke ümber istudes on noortel julgust laulda, tundmata piinlikkust perfektse nooditabamise ees jne). Usume, et KLAPP-matkad toetavad edukalt lõimitud valdkondade omandamist ning võimaldavad ka õppekava täitmist. Õppetegevus klassi- ja kooliruumist väljaspool toetab kindlasti väärtussüsteemide mõistmist, mõtete, sõnade ja tunnetega kooskõlas elamist, oma valikute põhjendamist ning enda heaolu kõrval teistega arvestamist. Mõju, mida võimaldab KLAPP-matkadel osalemine, on lastele hindamatu väärtusega. Mõju ei pruugi avalduda kohe, kuid kindlasti on ta pikemaajalisem kui esialgu arvata oskakski. Esimesed esialgsest matkadest osasaajad noored on tänaseks juba gümnaasiumiastmesse jõudnud, mõned ka ülikooli jõudnud. Nende noorte tagasiside praegusel ajal tollastele matkadele annab kindlust, et MTÜ on õigel suunal tegutsemas.

Klassijuhataja

KLAPP programm sai väga positiivset tagasisidet nii õpilaste kui ka lapsevanemate poolt. Lapsevanemad nõustusid meetoditega, mida programmil konfliktide lahendamiseks ning suhete parandamiseks kasutati ja olid rahul, et lapsed nii positiivselt laetuna tagasi tulid. Õpilased olid veel tükk aega kogetust õhinas ning soov veel koos matkama ja väljasõitudele minna on suur siiani. Samuti, enne KLAPP programmi oli klassis huvi näiteks klassiõhtu vastu üsna väike – pärast KLAPP programmi aga väga suur. Kui väljasõidud olid atraktiivsed ka enne KLAPP programmi, sest see andis võimaluse kuhugi minna ja midagi näha, siis nüüd on lisandunud ka see, et soovitakse minna, et olla klassiga koos. Seega on suurenenud selgesti klassi ühtehoidvus! Lisaks on paranenud ka suhted, mis enne KLAPP programmi olid konfliktsed. Üks õpilane rääkis minuga enne programmi ja küsis, kas
minek on kohustuslik ning ütles, et ta ei soovi programmile minna, sest ta tunneb, et tal ei ole klassis eriti sõpru. Minu ja lapsevanema soovil ta siiski läks ning ütles pärast, et see oli hea otsus, sest programmi käigus oli ta leidnud endale sõbrad. Olime ka varem klassiga matkamas ja väljasõitudel käinud, kuid õpilased tunnistasid ka ise, et varasemalt pole olnud sellist võimalust üksteist tundma õppida. Pärast KLAPP programmi paistab, et konfliktid, mis varasemalt aktuaalsed olid, on “oma säilivusaja ületanud”. Klassijuhatajana olen väga õnnelik, et klass sai KLAPP programmil
osaleda! Kui varasemalt oli tüdrukute vahel konflikte ja arusaamatusi, siis nüüd
istutakse enam koos (nt.on silma jäänud söögilauas koos istumine) ja arutatakse erinevaid asju. Tüdrukud, kes käisid enne sotsiaalpedagoogi juures kurtmas, on nüüd käinud ütlemas, et olukord on parem. On ka seda ette tulnud, et tullakse murega ja ka sooviga mingit probleemi koos mõlema poolega arutada.

Klassijuhataja

Lastele metsas üliväga meeldis. Kuna praegusel ajal mingeid ühisüritusi

eriti ei saa teha, siis selles mõttes oli üritus väga heal ajal. Hea ka
selles mõttes, et vähemalt mõneks päevaks telefonist välja said.
Klassijuhatajana oli heameel, et klass sai matkajuhilt vaid positiivseid
hinnanguid, samad tunded ilmselt ka lapsevanematel. Klass oli ka muidu
kokkuhoidev, aga tundub, et pärast matka on nad olnud ühiste
probleemide lahendamisel kuidagi konstruktiivsemad- eriti just poisid
ei jutusta enam nii palju tühja. On tekkinud ka ühine huvi midagi
samalaadset ka tulevikus teha.

Klassijuhataja

Pidin ühel laagrijärgsel nädalal asendama oma klassis ühe teise õpetaja tundi, kus oli vaja teha rühmatööd. Mõtlesin enne seda, kuidas rühmi moodustada, sest kõik lapsed pole nõus alati kõigiga samas rühmas koostööd tegema. Otsustasin ise mitte midagi muud teha kui öelda, et moodustage rühmad. Ja oh imet, alla 1 minutiga oli klass ise rühmadeks jagunenud!
Seega, muudatused võivad olla ka nii väiksed, et neid kohe ei märkagi, kuid nad on olemas.

Minu arvates teete tänuväärset tööd. Jõudu ja tahtmist teile kõige selle jätkamiseks!

Sotsiaalpedagoog

Mõlema klassi õpilased olid matkaga rahul. Pärast matka oli märgata klassides rohkem elevust. Selles klassis toimus matkal imeline muutus ühe noormehega, kellel olid halvad suhted klassi tüdrukutega: ütles neile halvasti jne. Pärast matka on ta klassis muutunud toredaks, on õppimises motiveeritum ja on näha, et püüab teadlikult end taltsutada.

6.c klassis oli enne matka rakendatud preemiasüsteemi õpilaste tunnikäitumise ja omavaheliste suhete parandamiseks. Siin märkasid aineõpetajad, et juba enne matka olid õpilased rahulikumad ja motiveeritumad. Pärast matka leidis osa aineõpetajaid, et midagi pole muutunud, kõik on endine. Üks aineõpetaja ütles, et varasemalt tunnis vaidlejad on suutnud sõbralikud olla. Konfliktsete poiste olukord rahunenud, nad on koostöövalmid. Osade aineõpetajate arvates pärast matka õpilased toetavad üksteist rohkem, julgustavad proovima ja harjutama ja elavad üksteisele rohkem kaasa. See klass tahaks preemiasüsteemi raames kevadel uuesti metsamatka korrata.

Minu kui sotsiaalpedagoogi jaoks on matk oluline tagasiside. Selle järgi hindan, kui “teemas” ma olen klassi sisekliimaga ja millega tuleks edasi tegeleda. Mõlemal klassil on tihti vahetunud klassijuhatajad ja see ei ole mõjunud klassisisestele suhetele stabiliseerivalt. Mul on hea meel, et need klassid said matkal osaleda ja ühe uue kogemuse võrra rikkamaks. Olen tänulik lapsevanematele, et nad projektiga kaasa tulid ja oma lapsi toetasid.

Suur aitäh ja jaksu edaspidiseks!

Õppekorraldusjuht

Klass enam ei tõrju X, sest eelnevalt öeldi X kohta, et kui ta meie klassis ei käiks, siis oleks meie klass ideaalne klass. Peale matka aktsepteerivad X kui meeskonna liiget. Peale matka on õpilased korraldanud kokkusaamiseid koolivälisel ajal (suhtlevad omavahel rohkem). Osad lastest on avatumaks muutunud, kes varasemalt olid rohkem omaette. Lapsed planeerivad koos kolmepäevast reisi Saaremaale kooliaasta lõpus. Samuti soovivad nad klassiga koos ööseks koolimajja. Koos Teiega uuele matkale minemisest hetkel ei räägi. Õpetajad on pannud neile rohkem kiitusi tunnis eeeskujuliku käitumise eest.

Sotsiaalpedagoog

KLAPP-matka tulemused on klassikooslusluste erinevusi arvestades samuti erinevad. Küll aga võib välja tuua ühise joone, et kõikide KLAPP-matkal käinute klassisisesed suhted on peale matka märgatavalt paranenud. Seda märkavad koolis nii aineõpetajad kui tugimeeskond, samuti teised õpilased ja samuti vanemad kodudes. Mõned näited:

· paraneb klassi kootöövõime,
· klassi vanemad suhtlevad omavahel rohkem,
· poiste- ja tüdrukutevahelised suhted paranevad/rahunevad,
· metsas suhtluseks võetud/leitud aeg annab võimaluse konfliktid lõpuni lahendada,
· areneb oskus kaaslastega arvestada,
· lisandub tegutsemisjulgust probleemsituatsiooni lahendamisel,
· nähakse ka klassikaaslaste muid, kooliväliseid, oskusi ja väärtusi,
· paraneb oskus kuulata,
· ühistegevuse või ühise probleemilahenduse läbi tekib klassil tunnetuslik ühisosa, „meie“-tunne
· paranevad eneseteenindusoskused,
· õpitakse uues situatsioonis lihtsaid ja loogilisi lahendusi leidma,
saadakse hinnangutevaba eksimise ja õppimise kogemus,
paraneb põhjus-tagajärg seoste loomine,
õpitakse ennast rohkem usaldama
kasvab usaldus klassikaaslaste suhtes,
oluliselt vähenevad kiusamisjuhtumid klassis.

Kuna KLAPP-matka juhid saavutavad selle matka kestel usaldusliku suhte klassiga, on nad olnud valmis ka peale matka klassiga ja/või vanematega arutelusid läbi viima. Kui klass grupina tundis, et taolises vormis matk neile sobib ja seda ühiselt soovib, siis on korraldatud ka kordusmatkasid.

Sotsiaalpedagoog

Klass, kes matkal osales sai suurepärase kogemuse, mille õpilased tõid välja kui meeldejäävaima sündmuse tervest õppeaastast. Klass osales matkal, kuna neil oli väga tugev kiusamine kolme õpilase suunas. Praeguseks on kiusamine ja muud pahandused vähenenud. Olles ise lähemalt klassiga tutvunud on tegu väga lahedate noorte inimestega, kes kambakesi võivad hakkama saada igasugu rumalustega, aga kui miski väljaspool nende kollektiivi neid ähvardab, siis võetakse ühisrinne võõra vastu ja ollakse igaühe eest kaitses. Selle teguri arendamisel on kindlasti aluseks KLAPP matk ja neil on tekkinud mingigi MEIE tunne. Klassil oli viimase kahe aasta jooksul korduvalt probleeme energiajookide, alkoholi ja tubakatoodetega ning kui arvestada matka järgset perioodi, siis on ainult ühe korra esile tulnud e-sigarite teema. Ma loodan, et see on positiivne märk ja selline tegutsemine pole hoopis peitu pugenud. Lapsevanemad on loonud oma võrgustikud ja grupeerunud. Neil on veel raskusi lahenduste leidmisel ja mitte üksteise süüdistamisel, aga asi liigub järjest paremuse poole. KLAPP programm on tõhus ja väga vajalik ning loodan, et sellel on pikk ja laienev tulevik. Tagasiside, mis matka järgselt antakse on lastevanematele ja koolile vajalik, et näha õpilaste omavahelisi suhteid ja suurendada ühtekuuluvustunnet. Tihti jääb õpetajatele suures saginas väga palju märkamatuks ja kõrvalvaataja pilk võib just see olla, mis avardab kõigi nägemust klassis toimuvast. Suured tänud KLAPP meeskonnale!

Lapsevanem

Meie tütrel on väga raske ennast kiiresti ühelt teemalt teisele ümber lülitada, aga koolis peab seda kogu aeg tegema. Pidev lärm ja kiirus häirivad teda samuti. Ta tundis ennast koolis päris halvasti ja kartis varem, et klassikaaslased hakkavad teda aeglase reaktsiooni pärast tögama. Kahtlesime, kas ta matkal üldse toime tuleb. Oleme aga väga rõõmsad, et ostsustasime siiski julgustada tütart osalema. Tagasi tulles tajusme ka kodus, et tütar on palju rõõmsam. Ta õppis oma klassikaaslasi rohkem usaldama ning sai aru, et kogu klass aktsepteerib teda just sellisena. Samuti tuli tagasi soov hommikuti tõusta ja kooli minna.

Sotsiaalpedagoog

Lapsed olid rahulolevad. Neil oli tekkinud kogemus, mida said üksteisega jagada. Võib-olla olid ka pisut ühtsemad, kui enne olid rohkem kindlates gruppides, siis nüüd tundus, et klass oli terviklikum. Ja võib-olla ehk pisut ettevõtlikumad on ka. Sest tavapäraselt ei oleks nad nt Super-klassist osa võtnud, nüüd igatahes lubasid osa võtta.
Selles klassis on palju üsna kinniseid õpilasi. Peale matka on päris palju mõni laps avatumaks muutunud. Sotsiaalpedagoogiga räägib mõni palju avatumalt, arutab, mõtleb, räägib kaasa, analüüsib. Seda varem ei olnud – iga küsimust peale tuli vaid lühivastus. Selle üle on sotsiaalpedagoogina väga hea meel, sest ehk saame nüüd koos midagi ära lahendada. KLAPP programmist on kokkuvõttes palju kasu. Klassiti on muutused märgata – kas siis suuremal või väiksemal moel. Koolis sellest programmist räägitakse ja on klasse, kus on küsitud, et miks nemad ei saa KLAPP programmist osa võtta. Loodan ka edaspidi koostööd teha ja ehk ikka vähemalt 1 klass saab veel sellel kevadel programmiga ühineda – see oleks väga vajalik.

Lapsevanem

Viimane matk oli lumine kavadmatk- see oli erakordne kogemus. Lapsed said õppida vanade eestlaste saunakombeid. Laste oskused tööriistade käsitlemisel paranevad iga matkaga, samuti õpitakse praktilisi lihtsad matkanippe ja seda, kuidas looduses toime tulla. Keskkonna muutus ja elulised kogemused on lastele hädavajalikud, näiteks: lõkkesüsi on tõesti kuum ja kõrvetab, niiske sammal jahutab, see ongi esimene esmaabi või kui jalad said märjaks, kuidas pöörduda abi küsimiseks ja kuidas grupp leiab koos lahenduse. Lapsed õpivad ennast rohkem usaldama ja saavad kogemuse, et rahu säilitamine aitab paremini lahendusi leida. Vanemate hirmud on need, mis takistavad laste arengut. Lapsed saavad tunda põhjuse ja tagajärje seost läbi iseenda füüsilise kogemuse ning õpivad sellest palju paremini kui koolis hinnete hirmus või ootuses. Üldiselt on alati koolis koosolekutel emad ja kooliprobleeme lahendavad ka pigem emad, sellepärast on eriti hea meel, et matakajuhid on mehed. Õpilastel on häid meeseeskujusid vähe, seetõttu on palju tasakaalust väljas suhteid ja samuti hirme eluliste asjade suhtes. Aitäh matkajuhtidele, kelle eluterved vaated elule, eeskuju, mitte ülereageerimine, toetamine, mõistmine ja rahulik selgitamine on minu poja arengule nii palju kaasa aidanud! Loodetavasti on klassil ka edaspidi võimalik metsamatkadel käia.

Sotsiaalpedagoog

Tänan ka omalt poolt koostöö eest. Usun, et on juba teada, et hindan seda väga ja ootan klasside osalust ka järgmisel aastal. Õpilased on olnud väga rahul ja enamasti ka vanemad. Lapsed soovikisid pea kõik uut matka ja kindlasti juba tuttava metsaisaga :).Väga suurt tuge olen tajunud tagasiside kohtumistest. Sageli on metsaisa toonud välja just neid aspekte, mida koolis oleme korduvalt üritanud vanemani viia, aga mille vastuvõtmine on keeruline või ajab vanema kaitsesse. Kui see info tuleb neutraalselt kolmandalt osapoolelt, on seda ilmselt lihtsam vastu võtta või siis paneb vähemalt mõtlema. Kõigi välja toodud murekohtadega on edasi tegeldud, alustades vestluses lapsega ja lõpetades KiVa metoodikaga juhtumi lahendamisega.Ka minul endal on olnud väga huvitav just tagasiside koosolekutel. Mind hämmastab, kuidas on võimalik kolme päeva jooksul jõuda nende samade märkamisteni, milleni mina olen jõudnud aastatega.

Sotsiaalpedagoog

7.a klassi KLAPP matkast on õpilastel endal väga positiivsed kogemused. Kuigi nad ei olnud suurte probleemidega klass, siis sellest hoolimata on näha, et vähemalt mingi osa õpilasi on hakanud rohkem suhtlema. Eriti on see näha nii, et ühte tüdrukute kampa on “sõbraks võetud” üks eelnevalt võrdlemisi omaette olnud noormees. Sellist poiste-tüdrukute kädistamist on aga kindlasti praegu rohkem olnud. Laste enda sõnul meeldis neile lihtsalt metsas olemine ja see, et keegi midagi teha ei käskinud, olevat olnud hoopis teistmoodi kogemus. Omavahel tööde jagamine ja tegevuse leidmine olevat läinud kiirelt ja kedagi ei olevat pidanud midagi tegema sundima. Pigem suhtusid nad om käiku kui mõnusasse pingevabasse puhkusesse. Kui eelnevalt arvati, et ei tea, kas omavahel ikka saadakse metsas nii hästi läbi, kui võiks, siis
tagasi tulnud lastel ei olevat sellega kohapeal muresid olnud. Kokkuvõttes meeldis matkal käinud õpilastele see VÄGA ja korduvalt on küsitud, kas saaks palun uuesti minna. Märkasin, et 7.a klassi õpilased on hakanud pärast koolipäeva kooli jääma,
et omavahel rõivistus suhelda. Seal on olnud nii tüdrukuid kui poisse. Pärast matka on nendevaheline auhtlus olnud rahulik. Miinusena võib välja tuua selle, et puudus päris palju õpilasi ja kartsin, et sealt võib areneda omavahelisi erimeelsusi. Õnneks nii ei läinud. See hirm oli mul ka 7.c klassi osas.
7.c klass tuli matkalt parajalt väsinuna. Omavahelistes suhetes mingit märkimisväärset muutust polnud, sest suhted olid varemgi head. Mul oli hea meel, et matkal osales üks noormees, kes väga vajas igapäevamiljööst väljaastumist. Matkajuhi tagasisidel sain aru, et matk oli see, mida tema hing väga vajas.