Püüa kujutada ette klassi, kus toetatakse teineteist ja samas tuntakse ennast mugavalt ka üksi olles. Kas selline klass tundub tuttav või pigem on tegu kauge unistusega?
Kui oled lapsevanem või õpetaja, oled ilmselt märganud, kui tähtis on, et laps tunneks end koolis või kodus hästi. Kui ta tunneb end gruppi kuuluvana ja saab seal olla tema ise, on ta õnnelikum, keskendub paremini ja saavutab paremaid tulemusi. Kuidas sellise grupi ja inimese kujunemist grupis toetada?
KLAPP retkede eesmärk on toetada klassis ühiste väärtuste loomist ja anda eeskuju erinevate väärtuste austamiseks. Teeme seda retkedel iseseisvust ja koostööd harjutades ning sõprussidemete loomist toetades.
KLAPP retk mõjutab noori mitmel moel:
✅ Sotsiaalsed oskused – tugevdab suhtlemisoskust, koostöövõimet ja empaatiat.
✅ Akadeemiline edukus – suurendab motivatsiooni õppimiseks ja aitab saavutada paremaid tulemusi.
✅ Emotsionaalne heaolu – vähendab stressi ja üksildust ning toetab vaimset tasakaalu läbi iseseisvuse suurendamise.
Mis on KLAPP-programm?
KLAPP programm on arenguprogramm, mis toetab enesejuhtimise ja koostöö arengut.
Programmi põhielemendid on:
🔹 Vanemateringid – lapsevanemad saavad teadmisi ja praktilisi vahendeid, kuidas toetada oma last sotsiaalses ja akadeemilises arengus.
🔹 KLAPP-retk – kolmepäevane metsaretk, mis pakub noortele täiskasvanute toetatud praktilisi õpikogemusi, meeskonnatöö ja enesejuhtimise avastusi.
🔹 Järeltegevused koolis – klassikogukond jätkab programmi jooksul saadud õppetundide rakendamist igapäevaelus.
KLAPP-programm põhineb haridus- ja arengumeetoditel ning toetab noorte eneseaustuse, enesekindluse ja vastutustunde kasvu.
Mis on KLAPP-retk?
KLAPP-retked on kolmepäevased metsaretked, kus noored:
🔹 Lahendavad praktilisi ülesandeid – arendavad vastutustunnet ja iseseisvust.
🔹 Õpivad meeskonnatööd – koostöö erinevates olukordades tugevdavad klassis ühtekuuluvust.
🔹 Omandavad uusi oskusi – orienteerumine, lõkke tegemine, varustuse haldamine – aitab noortel suurendada enesekindlust, tugevdada usku oma võimetesse ning tõsta teadlikkust enda väärtusest.
🌿 KLAPP-retked pole lihtsalt „õppetund looduses“, vaid elamuslik kogemus, kus noored õpivad oma klassikaaslasi tundma täiesti uuel tasandil. Koos ja eraldi ületatakse väljakutseid, saadakse hakkama keerulistes olukordades ning kasvatakse meeskonnana.
Kogukonna roll.
Enesejuhtimist ja koostööd ei õpita ühe õpetaja toel või ühel retkel osalemisega – selleks on vaja koolikogukonna panust! KLAPP-programm rõhutab, kui oluline on lapsevanemate, õpetajate ja kooli koostöö.
Mida saavad lapsevanemad teha?
✔ Räägi oma lapsega tema koolikogemustest ja julgusta teda avatud vestlusteks.
✔ Osale kooli ja kogukonna üritustel, et aidata tugevdada klassi koostööd ka väljaspool koolitunde.
✔ Julgusta last osalema klassi ühisüritustel ja jagama saadud kogemusi, et harjutada eneseaustust ja enesekindlust.
Kokkuvõte: miks on KLAPP-retked noorte jaoks olulised?
Teadlikumad enesejuhtimise ja koostöö oskused mõjutavad otseselt noorte sotsiaalseid oskusi, akadeemilist edukust ja emotsionaalset heaolu.
KLAPP-retked on tõhus viis ühtekuuluvustunde tugevdamiseks, andes noortele võimaluse arendada iseseisvust, avastada oma tugevusi ja õppida koostööd.
https://startretked.ee/new/wp-content/uploads/Start_Retked_preview.png00Viljar Lillmaahttps://startretked.ee/new/wp-content/uploads/Start_Retked_preview.pngViljar Lillmaa2025-03-11 22:05:212025-03-12 08:40:30Miks on enesejuhtimise ja koostöö oskus noore jaoks olulised ning kuidas seda tugevdada KLAPP-retke abil?
Uni ei ole lihtsalt puhkus – see on sinu keha ja vaimu supervõime! 🛌💡 Ometi kipume seda tihti alahindama, ohverdades une töö, kohustuste või ekraanide nimel. Aga mis siis, kui just parem uni võiks olla võti pikema ja tervislikuma elu poole?
Selles inspireerivas videos selgitab Kristjan Port, miks uni on eluliselt tähtis, kuidas see mõjutab meie tervist, aju ja emotsionaalset heaolu, ning jagab praktilisi nippe, kuidas unekvaliteeti parandada. 😴💙
📽️ Võta hetk iseendale, vaata videot ja avasta, kuidas saad lihtsate muudatustega oma elu kvaliteeti tõsta! 🚀✨
https://startretked.ee/new/wp-content/uploads/Start_Retked_preview.png00Viljar Lillmaahttps://startretked.ee/new/wp-content/uploads/Start_Retked_preview.pngViljar Lillmaa2025-03-06 17:43:592025-03-06 17:45:34Maga targalt – rohkem energiat, parem tervis ja pikem elu! 🚀😴
Kas sinu lapse toitumisharjumused toetavad tema tervist ja arengut? Tänapäeva kiires maailmas, kus ebatervislikud valikud on käeulatuses, on oluline, et lapsevanemad teadvustaksid, millist mõju avaldab toitumine noorukiea füüsilisele ja vaimsele arengule. Viimaste aastate uuringud on andnud põhjaliku ülevaate Eesti noorte toitumisharjumustest ning toovad esile nii positiivsed trendid kui ka murekohad, millega lapsevanemad ja haridusasutused peaksid tegelema.
Kas sinu laps sööb teadlikult ja tasakaalustatult?
Eesti noorte seas on teadlikkus tervislikust toitumisest küll kasvanud, kuid see ei kajastu alati nende igapäevastes valikutes. Uuringud on näidanud, et paljud lapsed ja noored ei järgi tervisliku toitumise põhimõtteid.
B.Reesti (2016) uurimus tõi esile, et noorte toitumisalane teadlikkus sõltub tugevalt nende haridustasemest ja sotsiaalsest keskkonnast. Samuti on täheldatud, et nende igapäevane menüü ei vasta sageli Eesti toitumis- ja toidusoovitustele, eriti valkude ja kiudainete tarbimise osas.
Eriti problemaatiline on liigselt töödeldud toiduainete ja suhkru tarbimine – kas oled tähele pannud, kui palju suhkrut sisaldavad paljud lastele meelepärased toidud?
Hommikusöök – päeva algus, mis määrab edu
Hommikusöök on päeva kõige olulisem söögikord, kuid kahjuks jääb see sageli noorte päevakavast välja.
K.Aasvee, M. Eha ja T. Härmi (2009) uuring rõhutas hommikusöögi tähtsust nii füüsilise kui ka vaimse heaolu seisukohalt. Kui hommikusöök jääb vahele, võib see põhjustada väsimust, keskendumisraskusi ja madalamat õpiedukust. Eriti teismelised kipuvad hommikusöögi sagedamini vahele jätma, mistõttu on oluline, et vanemad pööraksid sellele tähelepanu.
Mida teha? Muuda hommikusöök kiireks ja lihtsaks! Smuutid, kaerahelbepuder või tervislikud võileivad on suurepärased valikud, mis ei võta palju aega, kuid annavad vajaliku energialaengu terveks päevaks.
Toidukordade vahelejätmine – mis riskid sellega kaasnevad?
Toidukordade vahelejätmine ei ole ainult kehakaalu teemaga seotud – see võib mõjutada ka ainevahetust, energiataset ja vaimset tervist. S. Siimanni (2015) uuring tõi välja, et osa noori jätab teadlikult söögikordi vahele, mis võib suurendada terviseriske, sealhulgas alatoitumust ja ainevahetusprobleeme.
Vanematena on oluline jälgida, kas teie laps sööb regulaarselt ja tasakaalustatult ning vajadusel suunata teda paremate harjumuste poole.
Keskkond ja sotsiaalne mõju – kas sõbrad määravad, mida su laps sööb?
Lapsed ja noored on tugevalt mõjutatud sellest, mida nende sõbrad ja koolikaaslased söövad.
A.Laiuse, R. Saarna ja J. Teessari (2024) uurimus tõi esile, et noored on järjest enam teadlikud keskkonnasõbralikest toiduvalikutest. See tähendab, et tervislik toit võib olla trendikas! Samas võivad ka ebatervislikud harjumused levida just sotsiaalsete suhete kaudu.
Mida teha? Toeta oma last teadlikkuses – aruta kodus, miks teatud valikud on paremad ja kuidas need mõjutavad tervist pikemas perspektiivis.
Koolide roll – kas koolitoit on piisavalt hea?
Koolid mängivad suurt rolli laste ja noorte toitumisharjumuste kujundamisel.
L.Raik (2020) rõhutas, et koolidel ja kutseõppeasutustel on võimalus noorte toitumiskultuuri kujundada, pakkudes tervislikke valikuid ning toitumisalast õpetust. Kui noored saavad juba varakult põhjalikud teadmised tervislikust toitumisest, aitab see neil teha paremaid valikuid ka täiskasvanueas.
Kas oled rahul sellega, mida sinu lapse koolis pakutakse? Kui mitte, siis võid kooli juhtkonnale tagasisidet anda ja aidata kaasa paremate lahenduste leidmisele.
Kuidas lapsevanemana kaasa aidata?
Siin on mõned lihtsad sammud, kuidas saad oma lapse toitumisharjumusi parandada:
✅ Paku kodus tervislikke ja mitmekesiseid toite.
✅ Ole eeskujuks – kui su lapsed näevad sind tervislikult söömas, teevad nad seda suurema tõenäosusega ka ise.
✅ Aruta lastega tervisliku toitumise olulisust ja toidu mõju nende kehale ja ajule.
✅ Toeta teadlikkust ja iseseisvaid otsuseid, selle asemel et lihtsalt keelata teatud toite.
Kokkuvõtteks
Tervislik toitumine on võtmetähtsusega noorukite füüsilisele ja vaimsele arengule. Kui teadlikkus ja harjumused on paigas juba varases eas, viib see paremate valikuteni ka täiskasvanueas. Lapsevanematena saame oma laste jaoks palju ära teha, pakkudes neile tuge, suunamist ja eeskuju.
Kas sina oled teadlik, mida su laps igapäevaselt sööb? Milliseid harjumusi sooviksid tema toitumises parandada?
Miks on enesejuhtimise ja koostöö oskus noore jaoks olulised ning kuidas seda tugevdada KLAPP-retke abil?
Püüa kujutada ette klassi, kus toetatakse teineteist ja samas tuntakse ennast mugavalt ka üksi olles. Kas selline klass tundub tuttav või pigem on tegu kauge unistusega?
Kui oled lapsevanem või õpetaja, oled ilmselt märganud, kui tähtis on, et laps tunneks end koolis või kodus hästi. Kui ta tunneb end gruppi kuuluvana ja saab seal olla tema ise, on ta õnnelikum, keskendub paremini ja saavutab paremaid tulemusi. Kuidas sellise grupi ja inimese kujunemist grupis toetada?
KLAPP retkede eesmärk on toetada klassis ühiste väärtuste loomist ja anda eeskuju erinevate väärtuste austamiseks. Teeme seda retkedel iseseisvust ja koostööd harjutades ning sõprussidemete loomist toetades.
KLAPP retk mõjutab noori mitmel moel:
✅ Sotsiaalsed oskused – tugevdab suhtlemisoskust, koostöövõimet ja empaatiat.
✅ Akadeemiline edukus – suurendab motivatsiooni õppimiseks ja aitab saavutada paremaid tulemusi.
✅ Emotsionaalne heaolu – vähendab stressi ja üksildust ning toetab vaimset tasakaalu läbi iseseisvuse suurendamise.
Mis on KLAPP-programm?
KLAPP programm on arenguprogramm, mis toetab enesejuhtimise ja koostöö arengut.
Programmi põhielemendid on:
🔹 Vanemateringid – lapsevanemad saavad teadmisi ja praktilisi vahendeid, kuidas toetada oma last sotsiaalses ja akadeemilises arengus.
🔹 KLAPP-retk – kolmepäevane metsaretk, mis pakub noortele täiskasvanute toetatud praktilisi õpikogemusi, meeskonnatöö ja enesejuhtimise avastusi.
🔹 Järeltegevused koolis – klassikogukond jätkab programmi jooksul saadud õppetundide rakendamist igapäevaelus.
KLAPP-programm põhineb haridus- ja arengumeetoditel ning toetab noorte eneseaustuse, enesekindluse ja vastutustunde kasvu.
Mis on KLAPP-retk?
KLAPP-retked on kolmepäevased metsaretked, kus noored:
🔹 Lahendavad praktilisi ülesandeid – arendavad vastutustunnet ja iseseisvust.
🔹 Õpivad meeskonnatööd – koostöö erinevates olukordades tugevdavad klassis ühtekuuluvust.
🔹 Omandavad uusi oskusi – orienteerumine, lõkke tegemine, varustuse haldamine – aitab noortel suurendada enesekindlust, tugevdada usku oma võimetesse ning tõsta teadlikkust enda väärtusest.
🌿 KLAPP-retked pole lihtsalt „õppetund looduses“, vaid elamuslik kogemus, kus noored õpivad oma klassikaaslasi tundma täiesti uuel tasandil. Koos ja eraldi ületatakse väljakutseid, saadakse hakkama keerulistes olukordades ning kasvatakse meeskonnana.
Kogukonna roll.
Enesejuhtimist ja koostööd ei õpita ühe õpetaja toel või ühel retkel osalemisega – selleks on vaja koolikogukonna panust! KLAPP-programm rõhutab, kui oluline on lapsevanemate, õpetajate ja kooli koostöö.
Mida saavad lapsevanemad teha?
✔ Räägi oma lapsega tema koolikogemustest ja julgusta teda avatud vestlusteks.
✔ Osale kooli ja kogukonna üritustel, et aidata tugevdada klassi koostööd ka väljaspool koolitunde.
✔ Julgusta last osalema klassi ühisüritustel ja jagama saadud kogemusi, et harjutada eneseaustust ja enesekindlust.
Kokkuvõte: miks on KLAPP-retked noorte jaoks olulised?
Teadlikumad enesejuhtimise ja koostöö oskused mõjutavad otseselt noorte sotsiaalseid oskusi, akadeemilist edukust ja emotsionaalset heaolu.
KLAPP-retked on tõhus viis ühtekuuluvustunde tugevdamiseks, andes noortele võimaluse arendada iseseisvust, avastada oma tugevusi ja õppida koostööd.
Maga targalt – rohkem energiat, parem tervis ja pikem elu! 🚀😴
Uni ei ole lihtsalt puhkus – see on sinu keha ja vaimu supervõime! 🛌💡 Ometi kipume seda tihti alahindama, ohverdades une töö, kohustuste või ekraanide nimel. Aga mis siis, kui just parem uni võiks olla võti pikema ja tervislikuma elu poole?
Selles inspireerivas videos selgitab Kristjan Port, miks uni on eluliselt tähtis, kuidas see mõjutab meie tervist, aju ja emotsionaalset heaolu, ning jagab praktilisi nippe, kuidas unekvaliteeti parandada. 😴💙
📽️ Võta hetk iseendale, vaata videot ja avasta, kuidas saad lihtsate muudatustega oma elu kvaliteeti tõsta! 🚀✨
Eesti noorte tervislik toitumine: harjumused, väljakutsed ja lahendused
Kas sinu lapse toitumisharjumused toetavad tema tervist ja arengut? Tänapäeva kiires maailmas, kus ebatervislikud valikud on käeulatuses, on oluline, et lapsevanemad teadvustaksid, millist mõju avaldab toitumine noorukiea füüsilisele ja vaimsele arengule. Viimaste aastate uuringud on andnud põhjaliku ülevaate Eesti noorte toitumisharjumustest ning toovad esile nii positiivsed trendid kui ka murekohad, millega lapsevanemad ja haridusasutused peaksid tegelema.
Kas sinu laps sööb teadlikult ja tasakaalustatult?
Eesti noorte seas on teadlikkus tervislikust toitumisest küll kasvanud, kuid see ei kajastu alati nende igapäevastes valikutes. Uuringud on näidanud, et paljud lapsed ja noored ei järgi tervisliku toitumise põhimõtteid.
B.Reesti (2016) uurimus tõi esile, et noorte toitumisalane teadlikkus sõltub tugevalt nende haridustasemest ja sotsiaalsest keskkonnast. Samuti on täheldatud, et nende igapäevane menüü ei vasta sageli Eesti toitumis- ja toidusoovitustele, eriti valkude ja kiudainete tarbimise osas.
Eriti problemaatiline on liigselt töödeldud toiduainete ja suhkru tarbimine – kas oled tähele pannud, kui palju suhkrut sisaldavad paljud lastele meelepärased toidud?
Hommikusöök – päeva algus, mis määrab edu
Hommikusöök on päeva kõige olulisem söögikord, kuid kahjuks jääb see sageli noorte päevakavast välja.
K.Aasvee, M. Eha ja T. Härmi (2009) uuring rõhutas hommikusöögi tähtsust nii füüsilise kui ka vaimse heaolu seisukohalt. Kui hommikusöök jääb vahele, võib see põhjustada väsimust, keskendumisraskusi ja madalamat õpiedukust. Eriti teismelised kipuvad hommikusöögi sagedamini vahele jätma, mistõttu on oluline, et vanemad pööraksid sellele tähelepanu.
Mida teha? Muuda hommikusöök kiireks ja lihtsaks! Smuutid, kaerahelbepuder või tervislikud võileivad on suurepärased valikud, mis ei võta palju aega, kuid annavad vajaliku energialaengu terveks päevaks.
Toidukordade vahelejätmine – mis riskid sellega kaasnevad?
Toidukordade vahelejätmine ei ole ainult kehakaalu teemaga seotud – see võib mõjutada ka ainevahetust, energiataset ja vaimset tervist. S. Siimanni (2015) uuring tõi välja, et osa noori jätab teadlikult söögikordi vahele, mis võib suurendada terviseriske, sealhulgas alatoitumust ja ainevahetusprobleeme.
Vanematena on oluline jälgida, kas teie laps sööb regulaarselt ja tasakaalustatult ning vajadusel suunata teda paremate harjumuste poole.
Keskkond ja sotsiaalne mõju – kas sõbrad määravad, mida su laps sööb?
Lapsed ja noored on tugevalt mõjutatud sellest, mida nende sõbrad ja koolikaaslased söövad.
A.Laiuse, R. Saarna ja J. Teessari (2024) uurimus tõi esile, et noored on järjest enam teadlikud keskkonnasõbralikest toiduvalikutest. See tähendab, et tervislik toit võib olla trendikas! Samas võivad ka ebatervislikud harjumused levida just sotsiaalsete suhete kaudu.
Mida teha? Toeta oma last teadlikkuses – aruta kodus, miks teatud valikud on paremad ja kuidas need mõjutavad tervist pikemas perspektiivis.
Koolide roll – kas koolitoit on piisavalt hea?
Koolid mängivad suurt rolli laste ja noorte toitumisharjumuste kujundamisel.
L.Raik (2020) rõhutas, et koolidel ja kutseõppeasutustel on võimalus noorte toitumiskultuuri kujundada, pakkudes tervislikke valikuid ning toitumisalast õpetust. Kui noored saavad juba varakult põhjalikud teadmised tervislikust toitumisest, aitab see neil teha paremaid valikuid ka täiskasvanueas.
Kas oled rahul sellega, mida sinu lapse koolis pakutakse? Kui mitte, siis võid kooli juhtkonnale tagasisidet anda ja aidata kaasa paremate lahenduste leidmisele.
Kuidas lapsevanemana kaasa aidata?
Siin on mõned lihtsad sammud, kuidas saad oma lapse toitumisharjumusi parandada:
✅ Paku kodus tervislikke ja mitmekesiseid toite.
✅ Ole eeskujuks – kui su lapsed näevad sind tervislikult söömas, teevad nad seda suurema tõenäosusega ka ise.
✅ Aruta lastega tervisliku toitumise olulisust ja toidu mõju nende kehale ja ajule.
✅ Toeta teadlikkust ja iseseisvaid otsuseid, selle asemel et lihtsalt keelata teatud toite.
Kokkuvõtteks
Tervislik toitumine on võtmetähtsusega noorukite füüsilisele ja vaimsele arengule. Kui teadlikkus ja harjumused on paigas juba varases eas, viib see paremate valikuteni ka täiskasvanueas. Lapsevanematena saame oma laste jaoks palju ära teha, pakkudes neile tuge, suunamist ja eeskuju.
Kas sina oled teadlik, mida su laps igapäevaselt sööb? Milliseid harjumusi sooviksid tema toitumises parandada?
Viited lugemishuvilistele: