„Vaiksed mured ja valjud mõtted“ – Eesti noorte 10 suurimat sisemist muret

Artikli sihtgrupp

Noored vanuses 12–19 ning nende vanemad ja õpetajad.

Allikad

Artikkel põhineb usaldusväärsetel uuringutel ja noorte endi jagatud kogemustel (TAI, Milos MTÜ, Peaasi.ee, Kiusamisvaba Kool, ERR Novaator, Targalt Internetis jt).

Sissejuhatus

Me elame ajastul, kus infovoog on kiire, tehnoloogia arendab meid iga päev, võimalused tunduvad lõputud. Ja ometi… midagi on valesti. Üha rohkem noori tunneb end väsinuna, tühjana, hirmununa või ebapiisavana. Nad ei näita seda alati välja, aga nad räägivad – omavahel, anonüümselt, vaikselt. Selles artiklis kuulame neid. Mitte selleks, et neile hinnanguid anda, vaid et mõista, kuidas tundub maailm nende silme läbi.

Teemad mida puudutame:

  1. Vaimse tervise murenemine
  2. Kiusamine – nähtamatu ja nähtav
  3. Sotsiaalmeedia surve
  4. Kehakuvand ja enesehinnang
  5. Digisõltuvus ja hajutatud tähelepanu
  6. Koolistress ja läbipõlemine
  7. Tulevikuhirm ja kliimaärevus
  8. Üksildus keset seltskonda
  9. Kehaline passiivsus ja väsimus
  10. Ohutus ja privaatsus digimaailmas

1. Vaimse tervise murenemine

“Ma ei jaksa. Aga ma ei oska ka seletada, miks.”

Vaimne tervis on noorte jaoks rohkem kui kliiniline diagnoos. See on sisemine tasakaal, tunne, et maailm on talutav ja elu mõtestatud. Kui see kaob, hakkab kõik tunduma raskem – suhted, kool, isegi hommikune ärkamine. Paljud noored ei julge oma tundeid jagada, sest kardavad häbimärgistamist või vanemate mittemõistmist. Sageli kogevad nad ka segadust: “Mis mul viga on, kui kõik justkui peaks hästi olema?”

Vaimse tervise halvenemine võib väljenduda väga erinevalt – mõni tõmbub endasse, mõni muutub ärevaks, mõni plahvatab vihast või nutab salaja. Paljud neist ei saa õigeaegselt tuge, sest nende kannatus jääb nähtamatuks.

Näited noorte vastustest:

  • “Ma naeratan, aga seestpoolt olen tühi. Isegi mu parim sõbranna ei tea, kui halb mul tegelikult on.” (15-aastane)
  • “Kui ma ütleksin, et mul on depressioon, siis ema arvaks, et ma tahan lihtsalt tähelepanu.” (16-aastane)

2. Kiusamine – nähtamatu ja nähtav

“Nad ei tee midagi otseselt halba. Nad lihtsalt ei märka mind.”

Kiusamine ei ole enam ainult füüsiline. Tänapäeva kiusamine võib olla vaikne, passiiv-agressiivne, nähtav ainult ohvrile. Mõnikord see seisneb pilkude vältimises, vahel naljades, mida “kõik teavad”, aga keegi ei peata. Veelgi salakavalam on küberkiusamine – meemide, salvestatud videote, kommentaaride ja grupivestlustega tõrjumine.

Noored, kes kogevad kiusamist, tunnevad end tihti abitu ja nähtamatuna. Nad kaotavad usu sellesse, et keegi tuleb appi või et nad väärivad kaitset. Kiusamine lõhub mitte ainult suhteid teistega, vaid ka suhte iseendaga.

Näited noorte vastustest:

  • “Mind hüüti klassis pidevalt “haigeks mutiks”. Ükski õpetaja ei reageerinud.” (14-aastane)
  • “Nad tegid minust naljaka meemi ja see levis terve kooli peale.” (15-aastane)

3. Sotsiaalmeedia surve

“Kõik teised elavad ilusamat elu kui mina. Nagu päriselt.”

Sotsiaalmeedia loob illusiooni, et teiste elu on edukas, ilus ja tähendusrikas – kogu aeg. Noored, kes näevad päevast päeva “täiuslikke” pilte, hakkavad tundma, et nad jäävad alla. Isegi kui mõistus ütleb, et pildid on töödeldud ja valitud, mõjub emotsioon tugevamalt.

Sotsiaalmeedia ei ole ainult pildid – see on ka pidev võrdlus, FOMO (hirm millestki ilma jääda), vajadus tõestada enda olemasolu. Noor ei saa puhata, sest “äkki juhtub midagi”. See on pidev võidujooks nähtavuse, aktsepteerituse ja kuuluvuse nimel.

Näited noorte vastustest:

  • “Kui ma näen teiste ilusaid pilte reisidest või kallistest kingitustest, tunnen, et ma ei ela piisavalt hästi.” (16-aastane)
  • “Kõik näevad nii täiuslikud välja. Ma tunnen, et mu elu on nii igav nende kõrval.” (15-aastane)

4. Kehakuvand ja enesehinnang

“Ma tean, et see on vaid filter. Aga ma ikka arvan, et mina pole piisav.”

Kehakuvand on tihedalt seotud noorte identiteediga. Kui nad tunnevad, et nende keha ei vasta “normile”, tekib sisemine konflikt. Filtrid ja efektid ei paranda enesetunnet – need süvendavad rahulolematust. Tüdrukud muretsevad kaalu ja näojoonte pärast, poisid lihaste ja “mehelikkuse” üle. Mõlemad tunnevad, et nad peaksid kogu aeg midagi enda juures muutma.

See pidev kriitilisus iseenda suhtes võib viia äärmuslike dieetide, liigse treenimise või vastupidi – täieliku loobumiseni. Noored ei õpi oma keha usaldama, vaid hakkavad selle vastu töötama.

Näited noorte vastustest:

  • “Ma söön vähem, sest arvan, et siis äkki keegi hakkab mind märkama.” (14-aastane)
  • “Iga kord, kui ma vaatan peeglisse, hakkan enda juures midagi parandama – kasvõi mõttes.” (16-aastane)

5. Digisõltuvus ja hajutatud tähelepanu

“Ma ei taha kogu aeg netis olla. Aga see lihtsalt juhtub.”

Ekraanid on tänapäeva noore elu keskpunkt. Sõbrad on seal, uudised on seal, ajaviide on seal. Kuid sellega kaasneb ka hajutatud tähelepanu, lühike keskendumisvõime, unehäired. Paljud noored ei mäleta, millal nad viimati tund aega lihtsalt jalutasid, ilma telefoni vaatamata.

Sõltuvus ei ole ainult “liigne kasutamine” – see on olukord, kus kasutamine on vastu tahtmist, kuid vajalik kuuluvustunde säilitamiseks. See on sõltuvus suhtlemisest, mitte ainult sisust. Selle katkestamine tähendab sotsiaalse reaalsuse muutmist.

Näited noorte vastustest:

  • “Ma skrollin lihtsalt niisama, isegi kui midagi huvitavat pole. Ma ei oska enam ilma olla.” (15-aastane)
  • “Kui ma panen telefoni ära, tekib tunne, et midagi olulist juhtub ja ma jään sellest ilma.” (13-aastane)

6. Koolistress ja läbipõlemine

“Ma tahan olla tubli. Aga ma ei jaksa enam.”

Koolisüsteem premeerib püsivust ja tulemusi, kuid sageli unustatakse puhkamise ja taastumise vajadus. Noored peavad samaaegselt saavutama häid tulemusi, olema sotsiaalselt aktiivsed ja samal ajal ka “normaalsed”. Kui nad ebaõnnestuvad, tunnevad nad end läbikukkununa, mitte inimesena, kes vajab tuge.

Õpilastel tekib sügav sisemine pinge: nad tahavad olla tublid, kuid ka õnnelikud. Kui need kaks eesmärki ei klapi, võidab sageli hirm – hirm vanemate pettumuse, õpetaja kriitika, omaenda kõrgete standardite ees.

Näited noorte vastustest:

  • “Mul on kõhus valus enne igat kontrolltööd. Ma ei taha kooli minna, aga ma ei julge ka jääda koju.” (14-aastane)
  • “Ma õppisin kolm tundi järjest ja nutsin, sest sain hindeks neli. Ma tunnen, et see polnud piisav.” (15-aastane)

7. Tulevikuhirm ja kliimaärevus

“Ma ei tea, kas üldse tahan kunagi täiskasvanuks saada.”

Noored kasvavad keskkonnas, kus tulevik on raskesti ennustatav. Uudistes räägitakse sõdadest, majanduskriisist, AI-st, kliimamuutustest. Nad tunnevad, et nende tulevik on määramatuse udus. Mõned ei taha lapsi, mõned ei näe end 30-aastasena. Unistamine tundub luksus, mitte õigus.

See hirm ei tähenda, et nad ei tahaks elada. Vastupidi – nad tahavad elada täisväärtuslikult. Aga nad ei näe, kuidas see oleks võimalik maailmas, mis näib lagunevat nende silme all.

Näited noorte vastustest:

  • “Kui kliima läheb nii hulluks, siis milleks üldse õppida või planeerida midagi?” (16-aastane)
  • “Ma ei usu, et meie põlvkond saab üldse päriselt vanaks elada.” (17-aastane)

8. Üksildus keset seltskonda

“Mul on palju sõpru… aga mitte ühtegi, kellele helistada, kui mul on päriselt halb.”

Sotsiaalne üksildus võib eksisteerida ka siis, kui füüsiliselt ollakse inimeste seas. Noored ütlevad, et neil on raske leida kedagi, kellega päriselt jagada – ilma hinnanguteta, ilma filtrita. Virtuaalne suhtlus ei paku emotsionaalset lähedust. Paljud tunnevad end nähtamatuna ka sõprade keskel.

See tunne tekitab rahulolematust, turvatunde kadumist, mõnikord isegi sotsiaalset vältimist. Kui noorel ei ole kedagi, kellega rääkida, jäävad tema mured kasvama seespool.

Näited noorte vastustest:

  • “Kõik räägivad klassis oma asjadest, aga ma ei tunne, et keegi päriselt mind kuulaks.” (13-aastane)
  • “Ma olen ainuke, kes vahetunnis ei tea, kuhu minna. Ma lihtsalt seisan ja ootan, et see läbi saaks.” (14-aastane)

9. Kehaline passiivsus ja väsimus

“Mu keha on kogu aeg väsinud. Ma ei jaksa isegi püsti seista kaua.”

Noored liiguvad järjest vähem. Kodutööd, kool, ekraanid – liikumine muutub teadlikuks pingutuseks, mitte elu loomulikuks osaks. Selle tulemusel halveneb kehaline vorm, kuid ka vaimne vastupidavus. Väsimus ei tule enam hilisest õhtust – see on kogu aeg kohal.

Vähene liikumine mõjutab une kvaliteeti, tuju, keskendumisvõimet ja üldist elujõudu. Kui keha ei saa liikuda, ei saa ka meel puhata.

Näited noorte vastustest:

  • “Ma ei tea, millal viimati õues jooksin lihtsalt lõbu pärast.” (13-aastane)
  • “Mu selg valutab kogu aeg. Arvutis istumine on vist mu keha ära rikkunud.” (15-aastane)

10. Ohutus ja privaatsus digimaailmas

“Ma kardan, et keegi jälgib mind. Aga ma ei julge sellest kellelegi rääkida.”

Digimaailmas ei ole alati selge, kes on vastaspoolel. Noored satuvad vestlustesse, mis lähevad liiga kaugele, kogevad alastipiltide küsimist või isegi väljapressimist. Tihti tunnevad nad, et nad ise on süüdi või “liiga naiivsed”.

Lisaks tuleb turvariskidele lisada ka kodune kontroll. Kui vanemad loevad nende sõnumeid või piiravad liialt nende vabadust, tunnevad noored, et neil puudub usaldus. Privaatsus ei tähenda saladusi – see tähendab ruumi enesemääratlemiseks.

Näited noorte vastustest:

  • “Üks mees kirjutas mulle mitu korda, kuigi olin öelnud, et olen 13. Ta ei jätnud järgi.” (13-aastane)
  • “Mu ema loeb mu vestlusi. Ma tunnen, et mul pole ühtegi oma mõtet, mis oleks ainult minu.” (14-aastane)

Kokkuvõte: mida me siis kuulsime?

Need ei ole “probleemid”, mida saab ühe loengu või äpi abil ära lahendada. Need on elud, tunded, kogemused. Iga noor on maailm – ja see maailm väärib kuulamist, mõistmist ja usaldust. Selles artikli esimeses pooles me kuulasime. Teises pooles otsime koos vastuseid.

➡️ Jätkub uuel nädala: “Kuidas noort aidata? – Praktilised lahendused ja päris lood“.

 

📚 Viited lugemishuvilistele:

  1. Tervise Arengu Instituut (TAI) – Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringud: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC) | Tervise Arengu Instituut
  2. Milos MTÜ – Uuring Eesti noorte sotsiaalmeedia kasutusest: https://milos.ee/eesti-koolilaste-sotsiaalmeedia-kasutuse-uuring-2024
  3. Peaasi.ee – Noorte vaimse tervise ja kehakuvandi teemad: https://peaasi.ee
  4. Kiusamisvaba Kool – Info kiusamise ennetamisest ja uuringud: https://kiusamisvaba.ee
  5. ERR Novaator – Haridusuudised ja psühholoogide intervjuud: https://novaator.err.ee
  6. Lastekaitse Liit – Noorte seisukohad ja raportid: https://www.lastekaitseliit.ee
  7. Targalt Internetis – Laste ja noorte digiturvalisuse teemad: https://www.targaltinternetis.ee
  8. Haridus- ja Teadusministeerium – Noorte heaolu ja haridusstrateegiad: https://www.hm.ee

💔 Kui laps ei räägi, aga karjub vaikides: kuidas märgata ja reageerida lapse riskikäitumisele?

Hiljuti toimunud traagiline juhtum Tallinnas, kus koolipoiss kukkus vahetunni ajal koolimaja neljanda korruse aknast alla, puudutab meid kõiki. Tegemist oli poisiga, keda kirjeldati kui vaikset ja toredat – ja ometi ta hüppas.

See paneb küsima: mida me vanematena märkame? Kas oskame näha märke, kui meie laps on katkemise äärel? Ja kas julgeme sel hetkel tema juurde astuda – mitte oodata, kuni on hilja?

🧠 Riskikäitumine ei alga alati suure pauguga

Kriisi kiputakse kujutlema millegi suure ja nähtavana – murdumise, karjumise, pisaratena. Tegelikkus on sageli palju vaiksem ja varjatum. Paljud lapsed ei karju appi – nad vaikivad. Nad tõmbuvad endasse, nende pilk on hajus, nad liiguvad kodus nagu varjud. Kui vanem ei oska või ei julge seda märgata, võivad nad jäädagi oma mõtetesse üksi.

Lapse mure ei pruugi olla valjuhäälne. Märgid võivad olla mitmetahulised:

  • Huvi kadumine – laps ei taha enam trenni minna, mängida pilli, kohtuda sõpradega ega teha seda, mis varem rõõmu valmistas. Ta ütleb, et ei viitsi ega tea isegi, miks. See on signaal, mitte laiskus.
  • Lootusetuse ilmingud – mõtted stiilis „mulle ei ole niikuinii mõtet“ või „keegi ei hooli“ võivad tulla naljana või väga otsekoheselt. Väide, et „kõigil oleks parem ilma minuta“, ei ole lihtsalt puberteedile omane dramaatika – see on ohumärk.
  • Impulsiivne ja riskantne käitumine – laps võib äkitselt kaduda mitmeks tunniks teadmata suunas, võtta ette ohtlikke tegevusi (näiteks ronida kõrgustesse, liikuda üksinda pimedas või joosta sõiduteele), proovida alkoholi, veipi või muid aineid. See ei pruugi olla soov reegleid rikkuda või tähelepanu saada – sageli on see viis väljendada sisemist rahutust, valu või segadust, mida laps ei oska sõnadesse panna.
  • Une- ja toitumishäired – laps ei suuda uinuda või ärkab öösiti, teised jälle magavad 14 tundi järjest. Mõni ei söö, teine sööb salaja või liigselt. Keha annab märku, mida sõnades väljendada ei osata.
  • Enesevigastamine – kriimustused, põletusjäljed, lõikehaavad – vahel ka peidetud. Need ei ole tähelepanu otsimine, vaid viis taluda sisemist valu, mida laps ei oska teistmoodi väljendada.

Kõik need märgid ei tähenda ilmtingimata, et laps on kohe kriisis või plaanib endale viga teha. Mõnikord on see lihtsalt märk sellest, et tal on raske periood. Kuid kui selline käitumine kestab mitu päeva või isegi nädalaid, või kui mitmed murekohad ilmnevad korraga, on see kindel põhjus muret tunda ja tegutseda.

Paljud lapsed ei julge oma tunnetest rääkida. Nad ei taha vanemaid koormata, kardavad, et neid ei mõisteta, või tunnevad häbi oma mõtete pärast. Seepärast ei tohiks me jääda ootama, kuni laps ise tuleb rääkima. Täiskasvanu roll on näidata, et ta on olemas, et ta märkab ja kuulab – ka siis, kui laps vaikib. Vahel piisab juba sellest, et laps tunneb: “Mu vanem tõesti hoolib ja ma võin temaga jagada ka neid tundeid, millest rääkimine tundub raske.”

🎥 Vaata seda 1-minutilist videot, mis näitab, kui palju võib muuta lihtsalt kuulamine.

 

👂 Kuidas rääkida lapsega, kui kahtlustad, et tal on raske?

Raske vestlus võib päästa elu. Sa ei pea olema psühholoog, et oma last aidata – piisab hoolimisest ja valmisolekust olla päriselt olemas.

1. Leia sobiv hetk

Räägi lapsega neutraalses olukorras – näiteks autosõidul, jalutades või koos toimetades. Selline keskkond vähendab survet ja aitab avatumalt rääkida.

🗨 „Sa oled kuidagi mõtetes ja eemal. Kui miski vaevab, saad mulle alati öelda – isegi siis, kui sa ei oska täpselt sõnastada.“

2. Küsi otse, selgelt ja soojalt

Otsekohene, aga hooliv küsimus ei tekita halbu mõtteid – see loob võimaluse oma tundeid jagada.

🗨 „Kas sul on olnud viimasel ajal tunne, et kõik on liiga raske?“
🗨 „Kas sa oled tundnud, et ei taha kuhugi minna ega midagi teha?“
🗨 „Kas sul on olnud nii raske, et oled mõelnud endale viga teha?“
🗨 „Kas oled mõelnud, et äkki oleks kõigil parem ilma sinuta?“

3. Ära vähenda lapse tundeid

Väldi fraase nagu „Ära mõtle üle“, „Kõigil on vahel raske“ või „Ole positiivne“. Need sulgevad ukse.

🗨 „See, mida sa tunned, on oluline.“
🗨 „Ma ei pruugi kõike mõista, aga tahan sind aidata.“
🗨 „Aitäh, et jagasid. Mida sa vajad, et tunneksid end natuke paremini?“

4. Kuula rohkem, kui räägid

Ära katkesta. Ära paku kohe lahendusi. Vahel on suurim toetus see, kui keegi lihtsalt kuulab.

5. Lõpeta lootuse ja toega

🗨 „Ma olen sinuga igal sammul. Me leiame koos abi, kui vaja.“
🗨 „Sa ei pea nende tunnetega üksi olema. Ma armastan sind ja tahan, et sul läheks paremini.“

🆘 Kus saab abi?

📞 Lasteabi telefon: 116111
🕒 Ööpäevaringselt, tasuta ja anonüümne
🌐 www.lasteabi.ee

📞 Koolipsühholoogide nõuandeliin: 1226
🕒 Tööpäeviti kell 16–20
🌐 www.koolipsyhholoogid.ee/tugiliin-1226

🌐 Peaasi.ee – vaimse tervise infoportaal noortele ja täiskasvanutele

🏫 Võta ühendust ka koolipsühholoogi, klassijuhataja või perearstiga – nad oskavad suunata edasi ja toetada professionaalse abi leidmisel.

❤️ Lõpetuseks

Iga laps vajab teadmist, et ta on armastatud ka siis, kui tal on raske.
Iga vanem vajab teadmist, et ta ei pea kõike üksi kandma.

Mida varem märkame, seda rohkem saame aidata.
Ja kui sa ei tea, mida öelda – siis lihtsalt ole olemas. See on juba väga palju.

🎧 Muusika põhjas? Kõrvades vilistab? Su kuulmine võib olla kahjustatud!

Hei, muusikafänn! 👋 Kui sul on hetkel klapid peas, loe see läbi enne, kui paned järgmise bängeri mängima. Sest kuigi muusika päästab päeva, võib see ka… rikkuda su kuulmise. 😬 Jep, isegi sinul, kes arvab: “Minuga ei juhtu midagi.”

🔊 Mis päriselt toimub?

Viimased Eesti teadlaste uuringud on andnud üsna selge sõnumi:
💥 Üle veerandi 9. klassi õpilastest kuulab klappidest muusikat rohkem kui 3 tundi päevas.
💥 Paljudel neist on kuulmislävi juba tõusnud – see tähendab, et nad ei kuule enam hästi teatud helisid.
💥 Üle kolmandiku noortest kogeb tinnitust – see on see tüütu vilin või kohin kõrvades, isegi kui ümberringi on vaikus.

🌀 Mis on tinnitus?

Tinnitus on seisund, kus kõrvus kostub pidev vilin, undamine, sumin või kohin, kuigi tegelikult on ümberringi vaikus. Mõne jaoks on see lihtsalt tüütu taustheli, teisel juhul võib see segada und, keskendumist ja tõsta stressitaset.
Tinnitus ei ole haigus iseenesest, vaid sümptom, mis annab märku, et su kuulmine on saanud kahjustada – näiteks liiga valju muusika tõttu. Ja kui see kord tekib, siis sageli ei kao see enam kunagi täielikult ära.
See on su keha viis öelda:
“Sa keerasid heli liiga tugevaks. Palun lõpeta.”

😱 100 detsibelli klappidest?

Kui kuulad muusikat täiega põhjas, on su klappides müra umbes sama vali kui mootorsaag. Päriselt.
Kõrvaarst Marina Tšerkassova ütleb, et selline helitase ületab tööstusliku müra piirmäärasid. Teisisõnu – sa töötad oma kõrvadega üle.

💡 Kuidas kuulmist säästa ja ikka muusikat nautida?

👉 60–60 reegel – max 60 minutit päevas ja mitte valjemalt kui 60% helitugevusest.
👉 Mürasummutavad klapid – ära tõsta heli, vaid summuta müra.
👉 Kuulamispuhkused – anna oma kõrvadele hingetõmbeaega.
👉 Võta märke tõsiselt – kui sul juba viliseb või ei kuule hästi, on see punane lipp. Ära oota, vaid pöördu arsti poole.

🤔 Aga miks see üldse oluline on?

Sest kuulmine ei taastu. Kui see kord läheb, siis ongi läinud.
Kui su tulevik hõlmab suhtlemist, õppimist, muusika tegemist või lihtsalt… elu nautimist, siis kuulmine on tähtis.

🎶 Muusika on imeline. Tee nii, et saaksid seda kuulata kogu elu.
Jaga seda postitust sõbrale, kel klapid peas isegi magades. Võib-olla tänab ta sind kunagi. 😉

📚 Viited lugemishuvilistele:

🚬⚠️ Veipimine: kuidas lõksu astutakse — ja kuidas välja saada💡

Tead seda pilti küll: keegi su sõpradest puhub magusat tossu, teeb mõned trikid ja ütleb: “Ah, see on ju lihtsalt veip — mitte midagi hullu.” Kõlab tuttavalt?
Aga ole aus, kas oled päriselt mõelnud, mis toimub su kehaga, kui seda “auru” sisse hingad? Räägime ausalt. Ilma hirmutamiseta, aga ka ilma ilustamata.

🚀 Miks veipimine tundub nii popp?

No ausalt, see kõik tundub ju täitsa süütu — värvilised seadmed, magusad maitsed, sõbrad ümberringi ja tossupilved, mis näevad ägedad välja.
Eestis on uuringute järgi veipinud vähemalt korra lausa 40% põhikooli ja gümnaasiumi õpilastest!
Aga… just need magusad maitsed ja kergesti kättesaadav kraam ongi lõks. Need muudavad veipimise ohtlikult tavaliseks ja petlikult ohutuks.

Näide elust: Meie koolis oli üks tüdruk, kes alguses naeris: “See on ju lihtsalt pulli pärast. Kõik ju teevad!”
Mõne kuu pärast oli aga olukord teine. Isegi kooliteatri proovis oli tal raske ilma olla. Vahetunnis hiilis ta kooli taga nurka, peas ainult üks mõte: “Saaks kiirelt mõned mahvid veipi?”
Mis tundus alguses süütu ja lõbus, muutus kiirelt vajaduseks, millest oli väga keeruline lahti saada.

Allikas: Tervise Arengu Instituudi uuring

🧠 Nikotiin ja su aju — kas tead, mis tegelikult toimub?

Su aju ei ole veel valmis täiskasvanute maailma väljakutseteks. See areneb kuni 25. eluaastani. Nikotiin aga häirib seda arengut, mõjutades just neid aju osi, mis vastutavad sinu otsuste, õppimise ja emotsioonide juhtimise eest.
Kui sa arvad, et sina juhid veipimist, siis ausalt öeldes — nikotiin on see, kes juhib sind.

Näide elust: Kujuta ette, et oled trennis või valmistud eksamiks. Sul on vaja keskenduda, olla terav ja valmis. Aga kui su aju on harjunud nikotiiniga, siis hakkad mõtlema hoopis: “Millal ma järgmise mahvi saan?” Keskendumine hajub, ja see, mida sa kõige rohkem vajad — selget pead — lihtsalt kaob.

Allikas: Goriounova & Mansvelder, 2012

💡 Mõtle: kas tahad anda oma ajule parima võimaluse või anda ohjad nikotiinile?

 

🌫️ “See on ju lihtsalt aur, eks?” Spoiler: ei ole

Veibist tõmmates hingad sisse kemikaalide segu, millest osa kasutatakse tööstuses lahustites või jääsulatusvedelikes.
Kui need ained kuumutatakse, tekivad mürgised ühendid nagu formaldehüüd ja atseetaldehüüd — need ärritavad su hingamisteid ja võivad kahjustada kopsukoed.

Näide elust: Tead sa, milleks kasutatakse formaldehüüdi? Formaldehüüdi kasutatakse näiteks mööbliliimides ja tööstuslikes värvides. Mõtle korra — kas sa hingaksid vabatahtlikult sisse liimi või värviauru? Veipides teed sa seda iga mahviga.
Ning kui arvad, et see “aur” lihtsalt kaob õhku, siis tegelikult jäävad need kemikaalid su kopsukoesse kinni — umbes nagu seisaksid pidevalt tossava auto summuti kõrval ja hingaksid seda mürgist gaasi sisse päevast päeva.

Allikas: Gotts et al., 2019

💡 Kui sa tead, mida see “aur” tegelikult sisaldab, kas see tundub ikka nii süütu?

 

🚬 Müüt: “Veipimine aitab vältida suitsetamist”

Tegelikult on lugu vastupidine. Kui sa alustad veipimisest, suureneb oluliselt võimalus, et hakkad hiljem ka päris sigarette suitsetama.
See, mis tundus “lihtsalt lõbus proovimine”, võib kiiresti muutuda sõltuvuseks.

Allikas: CDC faktid e-sigarettide kohta

💡 See on nagu mäng, kus arvad, et sina juhid — aga tegelikult juhib mäng sind.

 

🧩 Märgid, et nikotiin hakkab sind kontrollima

Kas mõni neist tundub tuttav?
✔️ Mõtled päeva jooksul, millal saad järgmise tõmbe teha.
✔️ Vahetund tundub liiga pikk, sest tahaks veipida.
✔️ Kui veipi pole käepärast, muutud ärritunuks või rahutuks.
✔️ Veipimine tundub “lõõgastusena”, aga tegelikult pärast rahunemist tuleb närvilisus kiiremini tagasi.
✔️ Märkad, et suudad keskenduda ainult siis, kui oled veipinud.

💡 Kui kas või üks neist tundub tuttav, siis on aeg mõelda: mis tegelikult juhib mind?

 

🧩 Nikotiin + stress = halvem kombo, kui arvad

Paljud noored ütlevad, et veipimine aitab neil rahuneda või stressi maandada. Tõesti, võib tunduda, et mõneks hetkeks see aitab. Aga mida rohkem su keha nikotiiniga harjub, seda rohkem ta seda nõuab — ja stress ning ärevus kasvab veelgi.
See on nõiaring: mida rohkem veibid, seda närvilisemaks muutud olles ilma veibita.

Allikas: Lechner et al., 2017

🎙️ Tõeline lugu: Markus, 16

“Alguses tõmbasin lihtsalt nalja pärast. Mõtlesin, et saan igal ajal lõpetada.
Aga mõne aja pärast avastasin, et koolis vahetundides ei suutnud enam ilma olla — tõusis ärevus ja tekkis närviline tunne, nagu midagi oleks puudu. Ma ei arvanud, et see nii kiiresti juhtub.”

🔥 Mida sina saad teha?

✔️ Ole see, kes mõtleb kaugemale.
Isegi kui paljud veibivad, ei tähenda see, et see oleks normaalne või ohutu.
✔️ Esita küsimusi.
Kui keegi sulle ütleb “ah, see on lihtsalt aur”, küsi: kas ta tegelikult teab, mida see aur sisaldab?
✔️ Vali enda tervis.
Kui sa pole veel alustanud, oled juba sammu võrra ees. Kui oled proovinud, siis tea- alati on võimalik tagasi pöörata.
✔️ Tea, et sa ei ole üksi.
Paljud noored mõtlevad lõpetamisest, aga ei julge seda välja öelda. Räägi sõbraga või otsi tuge ja abi https://peaasi.ee/ lehelt.
✔️ Sea endale väike eesmärk.
Näiteks: “Ma ei veibi järgmised 3 päeva ja jälgin, mida mu keha mulle ütleb.”

⚠️🚨 NB! ⚡️ Vaata kindlasti LASER TECH videot “Tõde veipimise kohta” 💀💨

 

💭 Mõttekoht

Kui sa täna valid mitte tõmmata, oled sa oma tulevasele minale juba suure teene teinud.
Mõtle- mida annab sulle see valik järgmise viie või kümne aasta jooksul?

👉 Ja oled sa valmis olema see, kes oma elu kontrollib, mitte lastes veipimisel end juhtida?

👀Kas soovid oma sõpradele ka silmi avada?
Jaga seda artiklit — üks teadlik valik võib muuta kellegi elu. ✌️

 

 Viiteid lugemishuvilistele:

  1. Tervise Arengu Instituudi uuring
    Noorte e-sigarettide tarvitamist vähendaks maitsete kättesaadavuse piiramine
  2. Goriounova, N.A., Mansvelder, H.D. (2012).
    Short- and long-term consequences of nicotine exposure during adolescence for prefrontal cortex neuronal network function
    Cold Spring Harbor Perspectives in Medicine
  3. Gotts, J.E., Jordt, S.E., McConnell, R., Tarran, R. (2019).
    What are the respiratory effects of e-cigarettes?
    BMJ
  4. CDC – USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse faktid
    Quick Facts on the Risks of E-cigarettes for Kids, Teens, and Young Adults
  5. Lechner, W.V., Janssen, T., Kahler, C.W., Audrain-McGovern, J. (2017).
    The Role of Psychological Dysregulation in the Association Between E-Cigarette Use and Adolescent Mental Health Symptoms
    Substance Use & Misuse

⚠️ Kas energiajook noore käes peaks muret tekitama?

Viimastel aastatel on energiajookide tarbimine noorte seas kiiresti kasvanud – tihti peetakse neid justkui süütuks 🚀 ergutiks väsitaval koolipäeval või piduõhtul.
Aga kui kahjutu see tegelikult on?

Värske Soomes läbi viidud uuring 🔬 toob päevavalgele murettekitava seose:
13–15-aastased, kes tarbivad regulaarselt energiajooke, kurdavad rohkem tervisemuresid – peavalu 🤕, kõhuvalu, unehäired 😴, ärevus ja närvilisus.

🧠 Arst-resident Jürgen Merilind sõnab, et kuigi üksik energiajook ei pruugi kohe kahju teha, võib regulaarne tarvitamine häirida noore organismi loomulikku rütmi. Piisab ühest joogist, et väike noor ületaks lubatud päevase kofeiinikoguse.

Kaks korda rohkem uneprobleeme, sagedasem nutiseadmete kasutus 📱 ja suurem tõenäosus teiste kahjulike harjumuste tekkeks – see pole enam ainult “pisike purk”, vaid märguanne, et noor võib vajada tuge.

❓ Mis rolli mängib sotsiaalne keskkond, une kvaliteet ja vanemate teadlikkus selles kõiges?
❓ Kuidas aidata noortel märgata väsimust ja stressi ilma purgist tuge otsimata?

👇 Loe lähemalt ERR-i artiklist:
„Uuring: energiajooke joovatel noortel esineb rohkem terviseprobleeme“

Või vaata siit 👇:

 

🧠 Kas molutamine teeb targemaks?

Filmis “Fred Jüssi. Olemise ilu” ütleb Fred Jüssi midagi, mis võib paljusid üllatada: inimene peaks õppima regulaarselt laisklema. Mitte niisama logelema, vaid teadlikult.

Tallinna Ülikooli teadur Kreete Arro kinnitab, et mitte midagi tegemine pole kaugeltki ajaraisk – vastupidi! Ajuteadus näitab, et just hetked, mil me näiliselt “ei tee midagi”, on loovuse ja õppimise seisukohalt üliolulised. Meie aju vaikerežiim, see salapärane tagatuba, aktiveerub siis, kui me oma mõtetel vabalt rännata laseme. Ja just seal sünnivad sageli kõige ägedamad ideed ja taipamised.

Kuidas molutamine tegelikult töötab ja miks see on oluline ka õppimise seisukohalt?
Vaata videost Kreete Arro selgitusi — pärast seda võib juhtuda, et sa enam ei tunnegi end süüdi, kui niisama lakke vaatad või lehtede sahinat kuulad.

👉 Pane tähele: Telefonis scrollimine ei ole molutamine. Aga muru kasvamise vaatamine… see võib muuta su elu!

🎥 Vaata videot allpool ja mõtle: kus on sinu päevas molutamise aeg?

Rutiin väsitab? Leia taas rõõm vabast ajast!

Kas tunned, et päevad mööduvad töö, kohustuste ja ekraani taga? 🏢📱 Tasakaalu leidmiseks pole vaja palju – piisab vaid teadlikust vabast ajast! Tallinna Ülikooli nooremteadur Karel Kulbin räägib selles videos, et just liikumine, loodus ja tähendusrikkad tegevused aitavad stressi vähendada ja elurõõmu suurendada.

3 lihtsat sammu parema enesetunde poole

✅ Liigu rohkem – jaluta, sõida rattaga või naudi värsket õhku. 🚶‍♂️🚴‍♀️
✅ Mine loodusesse – mets, meri või park, kus saad aja maha võtta. 🌳🌊
✅ Tee midagi, mis sütitab – uus või vana hobi, mis toob sära silma! 🎨🎸📖

📌 Teadus ütleb – rohkem liikumist ja hobidega tegelemist = vähem stressi ja rohkem energiat!

💡 Aga mis siis, kui su uus lemmiktegevus võiks teha head ka teistele?
👉 Tule liitu meie vabatahtlike tiimiga! Saa osa toredast seltskonnast, panusta kogukonda ja leia uus hobi, mis annab elule rohkem tähendust!

📩 Kirjuta meile ja astu esimene samm uueks seikluseks!

📽️ Võta hetk iseendale, vaata videot ja avasta, kuidas saad lihtsate muudatustega oma elu kvaliteeti tõsta! 🚀✨

Miks on enesejuhtimise ja koostöö oskus noore jaoks olulised ning kuidas seda tugevdada KLAPP-retke abil?

Püüa kujutada ette klassi, kus toetatakse teineteist ja samas tuntakse ennast mugavalt ka üksi olles. Kas selline klass tundub tuttav või pigem on tegu kauge unistusega?

Kui oled lapsevanem või õpetaja, oled ilmselt märganud, kui tähtis on, et laps tunneks end koolis või kodus hästi. Kui ta tunneb end gruppi kuuluvana ja saab seal olla tema ise, on ta õnnelikum, keskendub paremini ja saavutab paremaid tulemusi. Kuidas sellise grupi ja inimese kujunemist grupis toetada?

KLAPP retkede eesmärk on toetada klassis ühiste väärtuste loomist ja anda eeskuju erinevate väärtuste austamiseks. Teeme seda retkedel iseseisvust ja koostööd harjutades ning sõprussidemete loomist toetades.

KLAPP retk mõjutab noori mitmel moel:

✅ Sotsiaalsed oskused – tugevdab suhtlemisoskust, koostöövõimet ja empaatiat.
✅ Akadeemiline edukus – suurendab motivatsiooni õppimiseks ja aitab saavutada paremaid tulemusi.
✅ Emotsionaalne heaolu – vähendab stressi ja üksildust ning toetab vaimset tasakaalu läbi iseseisvuse suurendamise.

Mis on KLAPP-programm?

KLAPP programm on arenguprogramm, mis toetab enesejuhtimise ja koostöö arengut.

Programmi põhielemendid on:

🔹 Vanemateringid – lapsevanemad saavad teadmisi ja praktilisi vahendeid, kuidas toetada oma last sotsiaalses ja akadeemilises arengus.
🔹 KLAPP-retk – kolmepäevane metsaretk, mis pakub noortele täiskasvanute toetatud praktilisi õpikogemusi, meeskonnatöö ja enesejuhtimise avastusi.
🔹 Järeltegevused koolis – klassikogukond jätkab programmi jooksul saadud õppetundide rakendamist igapäevaelus.

KLAPP-programm põhineb haridus- ja arengumeetoditel ning toetab noorte eneseaustuse, enesekindluse ja vastutustunde kasvu.

Mis on KLAPP-retk?

KLAPP-retked on kolmepäevased metsaretked, kus noored:

🔹 Lahendavad praktilisi ülesandeid – arendavad vastutustunnet ja iseseisvust.
🔹 Õpivad meeskonnatööd – koostöö erinevates olukordades tugevdavad klassis ühtekuuluvust.
🔹 Omandavad uusi oskusi – orienteerumine, lõkke tegemine, varustuse haldamine – aitab noortel suurendada enesekindlust, tugevdada usku oma võimetesse ning tõsta teadlikkust enda väärtusest.

🌿 KLAPP-retked pole lihtsalt „õppetund looduses“, vaid elamuslik kogemus, kus noored õpivad oma klassikaaslasi tundma täiesti uuel tasandil. Koos ja eraldi ületatakse väljakutseid, saadakse hakkama keerulistes olukordades ning kasvatakse meeskonnana.

Kogukonna roll.

Enesejuhtimist ja koostööd ei õpita ühe õpetaja toel või ühel retkel osalemisega – selleks on vaja koolikogukonna panust! KLAPP-programm rõhutab, kui oluline on lapsevanemate, õpetajate ja kooli koostöö.

Mida saavad lapsevanemad teha?

✔ Räägi oma lapsega tema koolikogemustest ja julgusta teda avatud vestlusteks.
✔ Osale kooli ja kogukonna üritustel, et aidata tugevdada klassi koostööd ka väljaspool koolitunde.
✔ Julgusta last osalema klassi ühisüritustel ja jagama saadud kogemusi, et harjutada eneseaustust ja enesekindlust.

Kokkuvõte: miks on KLAPP-retked noorte jaoks olulised?

Teadlikumad enesejuhtimise ja koostöö oskused mõjutavad otseselt noorte sotsiaalseid oskusi, akadeemilist edukust ja emotsionaalset heaolu.

KLAPP-retked on tõhus viis ühtekuuluvustunde tugevdamiseks, andes noortele võimaluse arendada iseseisvust, avastada oma tugevusi ja õppida koostööd.

Maga targalt – rohkem energiat, parem tervis ja pikem elu! 🚀😴

Uni ei ole lihtsalt puhkus – see on sinu keha ja vaimu supervõime! 🛌💡 Ometi kipume seda tihti alahindama, ohverdades une töö, kohustuste või ekraanide nimel. Aga mis siis, kui just parem uni võiks olla võti pikema ja tervislikuma elu poole?

Selles inspireerivas videos selgitab Kristjan Port, miks uni on eluliselt tähtis, kuidas see mõjutab meie tervist, aju ja emotsionaalset heaolu, ning jagab praktilisi nippe, kuidas unekvaliteeti parandada. 😴💙

📽️ Võta hetk iseendale, vaata videot ja avasta, kuidas saad lihtsate muudatustega oma elu kvaliteeti tõsta! 🚀✨

Eesti noorte tervislik toitumine: harjumused, väljakutsed ja lahendused

Kas sinu lapse toitumisharjumused toetavad tema tervist ja arengut? Tänapäeva kiires maailmas, kus ebatervislikud valikud on käeulatuses, on oluline, et lapsevanemad teadvustaksid, millist mõju avaldab toitumine noorukiea füüsilisele ja vaimsele arengule. Viimaste aastate uuringud on andnud põhjaliku ülevaate Eesti noorte toitumisharjumustest ning toovad esile nii positiivsed trendid kui ka murekohad, millega lapsevanemad ja haridusasutused peaksid tegelema.

Kas sinu laps sööb teadlikult ja tasakaalustatult?

Eesti noorte seas on teadlikkus tervislikust toitumisest küll kasvanud, kuid see ei kajastu alati nende igapäevastes valikutes. Uuringud on näidanud, et paljud lapsed ja noored ei järgi tervisliku toitumise põhimõtteid.

B.Reesti (2016) uurimus tõi esile, et noorte toitumisalane teadlikkus sõltub tugevalt nende haridustasemest ja sotsiaalsest keskkonnast. Samuti on täheldatud, et nende igapäevane menüü ei vasta sageli Eesti toitumis- ja toidusoovitustele, eriti valkude ja kiudainete tarbimise osas.

Eriti problemaatiline on liigselt töödeldud toiduainete ja suhkru tarbimine – kas oled tähele pannud, kui palju suhkrut sisaldavad paljud lastele meelepärased toidud?

Hommikusöök – päeva algus, mis määrab edu

Hommikusöök on päeva kõige olulisem söögikord, kuid kahjuks jääb see sageli noorte päevakavast välja.

K.Aasvee, M. Eha ja T. Härmi (2009) uuring rõhutas hommikusöögi tähtsust nii füüsilise kui ka vaimse heaolu seisukohalt. Kui hommikusöök jääb vahele, võib see põhjustada väsimust, keskendumisraskusi ja madalamat õpiedukust. Eriti teismelised kipuvad hommikusöögi sagedamini vahele jätma, mistõttu on oluline, et vanemad pööraksid sellele tähelepanu.

Mida teha? Muuda hommikusöök kiireks ja lihtsaks! Smuutid, kaerahelbepuder või tervislikud võileivad on suurepärased valikud, mis ei võta palju aega, kuid annavad vajaliku energialaengu terveks päevaks.

Toidukordade vahelejätmine – mis riskid sellega kaasnevad?

Toidukordade vahelejätmine ei ole ainult kehakaalu teemaga seotud – see võib mõjutada ka ainevahetust, energiataset ja vaimset tervist. S. Siimanni (2015) uuring tõi välja, et osa noori jätab teadlikult söögikordi vahele, mis võib suurendada terviseriske, sealhulgas alatoitumust ja ainevahetusprobleeme.

Vanematena on oluline jälgida, kas teie laps sööb regulaarselt ja tasakaalustatult ning vajadusel suunata teda paremate harjumuste poole.

Keskkond ja sotsiaalne mõju – kas sõbrad määravad, mida su laps sööb?

Lapsed ja noored on tugevalt mõjutatud sellest, mida nende sõbrad ja koolikaaslased söövad.

A.Laiuse, R. Saarna ja J. Teessari (2024) uurimus tõi esile, et noored on järjest enam teadlikud keskkonnasõbralikest toiduvalikutest. See tähendab, et tervislik toit võib olla trendikas! Samas võivad ka ebatervislikud harjumused levida just sotsiaalsete suhete kaudu.

Mida teha? Toeta oma last teadlikkuses – aruta kodus, miks teatud valikud on paremad ja kuidas need mõjutavad tervist pikemas perspektiivis.

Koolide roll – kas koolitoit on piisavalt hea?

Koolid mängivad suurt rolli laste ja noorte toitumisharjumuste kujundamisel.

L.Raik (2020) rõhutas, et koolidel ja kutseõppeasutustel on võimalus noorte toitumiskultuuri kujundada, pakkudes tervislikke valikuid ning toitumisalast õpetust. Kui noored saavad juba varakult põhjalikud teadmised tervislikust toitumisest, aitab see neil teha paremaid valikuid ka täiskasvanueas.

Kas oled rahul sellega, mida sinu lapse koolis pakutakse? Kui mitte, siis võid kooli juhtkonnale tagasisidet anda ja aidata kaasa paremate lahenduste leidmisele.

Kuidas lapsevanemana kaasa aidata?

Siin on mõned lihtsad sammud, kuidas saad oma lapse toitumisharjumusi parandada:

✅ Paku kodus tervislikke ja mitmekesiseid toite.
✅ Ole eeskujuks – kui su lapsed näevad sind tervislikult söömas, teevad nad seda suurema tõenäosusega ka ise.
✅ Aruta lastega tervisliku toitumise olulisust ja toidu mõju nende kehale ja ajule.
✅ Toeta teadlikkust ja iseseisvaid otsuseid, selle asemel et lihtsalt keelata teatud toite.

Kokkuvõtteks

Tervislik toitumine on võtmetähtsusega noorukite füüsilisele ja vaimsele arengule. Kui teadlikkus ja harjumused on paigas juba varases eas, viib see paremate valikuteni ka täiskasvanueas. Lapsevanematena saame oma laste jaoks palju ära teha, pakkudes neile tuge, suunamist ja eeskuju.

Kas sina oled teadlik, mida su laps igapäevaselt sööb? Milliseid harjumusi sooviksid tema toitumises parandada?

Viited lugemishuvilistele: