🚬⚠️ Veipimine: kuidas lõksu astutakse — ja kuidas välja saada💡

Tead seda pilti küll: keegi su sõpradest puhub magusat tossu, teeb mõned trikid ja ütleb: “Ah, see on ju lihtsalt veip — mitte midagi hullu.” Kõlab tuttavalt?
Aga ole aus, kas oled päriselt mõelnud, mis toimub su kehaga, kui seda “auru” sisse hingad? Räägime ausalt. Ilma hirmutamiseta, aga ka ilma ilustamata.

🚀 Miks veipimine tundub nii popp?

No ausalt, see kõik tundub ju täitsa süütu — värvilised seadmed, magusad maitsed, sõbrad ümberringi ja tossupilved, mis näevad ägedad välja.
Eestis on uuringute järgi veipinud vähemalt korra lausa 40% põhikooli ja gümnaasiumi õpilastest!
Aga… just need magusad maitsed ja kergesti kättesaadav kraam ongi lõks. Need muudavad veipimise ohtlikult tavaliseks ja petlikult ohutuks.

Näide elust: Meie koolis oli üks tüdruk, kes alguses naeris: “See on ju lihtsalt pulli pärast. Kõik ju teevad!”
Mõne kuu pärast oli aga olukord teine. Isegi kooliteatri proovis oli tal raske ilma olla. Vahetunnis hiilis ta kooli taga nurka, peas ainult üks mõte: “Saaks kiirelt mõned mahvid veipi?”
Mis tundus alguses süütu ja lõbus, muutus kiirelt vajaduseks, millest oli väga keeruline lahti saada.

Allikas: Tervise Arengu Instituudi uuring

🧠 Nikotiin ja su aju — kas tead, mis tegelikult toimub?

Su aju ei ole veel valmis täiskasvanute maailma väljakutseteks. See areneb kuni 25. eluaastani. Nikotiin aga häirib seda arengut, mõjutades just neid aju osi, mis vastutavad sinu otsuste, õppimise ja emotsioonide juhtimise eest.
Kui sa arvad, et sina juhid veipimist, siis ausalt öeldes — nikotiin on see, kes juhib sind.

Näide elust: Kujuta ette, et oled trennis või valmistud eksamiks. Sul on vaja keskenduda, olla terav ja valmis. Aga kui su aju on harjunud nikotiiniga, siis hakkad mõtlema hoopis: “Millal ma järgmise mahvi saan?” Keskendumine hajub, ja see, mida sa kõige rohkem vajad — selget pead — lihtsalt kaob.

Allikas: Goriounova & Mansvelder, 2012

💡 Mõtle: kas tahad anda oma ajule parima võimaluse või anda ohjad nikotiinile?

🌫️ “See on ju lihtsalt aur, eks?” Spoiler: ei ole

Veibist tõmmates hingad sisse kemikaalide segu, millest osa kasutatakse tööstuses lahustites või jääsulatusvedelikes.
Kui need ained kuumutatakse, tekivad mürgised ühendid nagu formaldehüüd ja atseetaldehüüd — need ärritavad su hingamisteid ja võivad kahjustada kopsukoed.

Näide elust: Tead sa, milleks kasutatakse formaldehüüdi? Formaldehüüdi kasutatakse näiteks mööbliliimides ja tööstuslikes värvides. Mõtle korra — kas sa hingaksid vabatahtlikult sisse liimi või värviauru? Veipides teed sa seda iga mahviga.
Ning kui arvad, et see “aur” lihtsalt kaob õhku, siis tegelikult jäävad need kemikaalid su kopsukoesse kinni — umbes nagu seisaksid pidevalt tossava auto summuti kõrval ja hingaksid seda mürgist gaasi sisse päevast päeva.

Allikas: Gotts et al., 2019

💡 Kui sa tead, mida see “aur” tegelikult sisaldab, kas see tundub ikka nii süütu?

🚬 Müüt: “Veipimine aitab vältida suitsetamist”

Tegelikult on lugu vastupidine. Kui sa alustad veipimisest, suureneb oluliselt võimalus, et hakkad hiljem ka päris sigarette suitsetama.
See, mis tundus “lihtsalt lõbus proovimine”, võib kiiresti muutuda sõltuvuseks.

Allikas: CDC faktid e-sigarettide kohta

💡 See on nagu mäng, kus arvad, et sina juhid — aga tegelikult juhib mäng sind.

🧩 Märgid, et nikotiin hakkab sind kontrollima

Kas mõni neist tundub tuttav?
✔️ Mõtled päeva jooksul, millal saad järgmise tõmbe teha.
✔️ Vahetund tundub liiga pikk, sest tahaks veipida.
✔️ Kui veipi pole käepärast, muutud ärritunuks või rahutuks.
✔️ Veipimine tundub “lõõgastusena”, aga tegelikult pärast rahunemist tuleb närvilisus kiiremini tagasi.
✔️ Märkad, et suudad keskenduda ainult siis, kui oled veipinud.

💡 Kui kas või üks neist tundub tuttav, siis on aeg mõelda: mis tegelikult juhib mind?

🧩 Nikotiin + stress = halvem kombo, kui arvad

Paljud noored ütlevad, et veipimine aitab neil rahuneda või stressi maandada. Tõesti, võib tunduda, et mõneks hetkeks see aitab. Aga mida rohkem su keha nikotiiniga harjub, seda rohkem ta seda nõuab — ja stress ning ärevus kasvab veelgi.
See on nõiaring: mida rohkem veibid, seda närvilisemaks muutud olles ilma veibita.

Allikas: Lechner et al., 2017

🎙️ Tõeline lugu: Markus, 16

“Alguses tõmbasin lihtsalt nalja pärast. Mõtlesin, et saan igal ajal lõpetada.
Aga mõne aja pärast avastasin, et koolis vahetundides ei suutnud enam ilma olla — tõusis ärevus ja tekkis närviline tunne, nagu midagi oleks puudu. Ma ei arvanud, et see nii kiiresti juhtub.”

🔥 Mida sina saad teha?

✔️ Ole see, kes mõtleb kaugemale.
Isegi kui paljud veibivad, ei tähenda see, et see oleks normaalne või ohutu.
✔️ Esita küsimusi.
Kui keegi sulle ütleb “ah, see on lihtsalt aur”, küsi: kas ta tegelikult teab, mida see aur sisaldab?
✔️ Vali enda tervis.
Kui sa pole veel alustanud, oled juba sammu võrra ees. Kui oled proovinud, siis tea- alati on võimalik tagasi pöörata.
✔️ Tea, et sa ei ole üksi.
Paljud noored mõtlevad lõpetamisest, aga ei julge seda välja öelda. Räägi sõbraga või otsi tuge ja abi https://peaasi.ee/ lehelt.
✔️ Sea endale väike eesmärk.
Näiteks: “Ma ei veibi järgmised 3 päeva ja jälgin, mida mu keha mulle ütleb.”

⚠️🚨 NB! ⚡️ Vaata kindlasti LASER TECH videot “Tõde veipimise kohta” 💀💨

💭 Mõttekoht

Kui sa täna valid mitte tõmmata, oled sa oma tulevasele minale juba suure teene teinud.
Mõtle- mida annab sulle see valik järgmise viie või kümne aasta jooksul?

👉 Ja oled sa valmis olema see, kes oma elu kontrollib, mitte lastes veipimisel end juhtida?

👀Kas soovid oma sõpradele ka silmi avada?
Jaga seda artiklit — üks teadlik valik võib muuta kellegi elu. ✌️

 Viiteid lugemishuvilistele:

1. Tervise Arengu Instituudi uuring
   Noorte e-sigarettide tarvitamist vähendaks maitsete kättesaadavuse piiramine
2. Goriounova, N.A., Mansvelder, H.D. (2012).
   Short- and long-term consequences of nicotine exposure during adolescence for prefrontal cortex neuronal network function
   Cold Spring Harbor Perspectives in Medicine
3. Gotts, J.E., Jordt, S.E., McConnell, R., Tarran, R. (2019).
   What are the respiratory effects of e-cigarettes?
   BMJ
4. CDC – USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse faktid
   Quick Facts on the Risks of E-cigarettes for Kids, Teens, and Young Adults
5. Lechner, W.V., Janssen, T., Kahler, C.W., Audrain-McGovern, J. (2017).
   The Role of Psychological Dysregulation in the Association Between E-Cigarette Use and Adolescent Mental Health Symptoms
   Substance Use & Misuse