Hiljuti toimunud traagiline juhtum Tallinnas, kus koolipoiss kukkus vahetunni ajal koolimaja neljanda korruse aknast alla, puudutab meid kõiki. Tegemist oli poisiga, keda kirjeldati kui vaikset ja toredat – ja ometi ta hüppas.
See paneb küsima: mida me vanematena märkame? Kas oskame näha märke, kui meie laps on katkemise äärel? Ja kas julgeme sel hetkel tema juurde astuda – mitte oodata, kuni on hilja?
🧠 Riskikäitumine ei alga alati suure pauguga
Kriisi kiputakse kujutlema millegi suure ja nähtavana – murdumise, karjumise, pisaratena. Tegelikkus on sageli palju vaiksem ja varjatum. Paljud lapsed ei karju appi – nad vaikivad. Nad tõmbuvad endasse, nende pilk on hajus, nad liiguvad kodus nagu varjud. Kui vanem ei oska või ei julge seda märgata, võivad nad jäädagi oma mõtetesse üksi.
Lapse mure ei pruugi olla valjuhäälne. Märgid võivad olla mitmetahulised:
Huvi kadumine – laps ei taha enam trenni minna, mängida pilli, kohtuda sõpradega ega teha seda, mis varem rõõmu valmistas. Ta ütleb, et ei viitsi ega tea isegi, miks. See on signaal, mitte laiskus.
Lootusetuse ilmingud – mõtted stiilis „mulle ei ole niikuinii mõtet“ või „keegi ei hooli“ võivad tulla naljana või väga otsekoheselt. Väide, et „kõigil oleks parem ilma minuta“, ei ole lihtsalt puberteedile omane dramaatika – see on ohumärk.
Impulsiivne ja riskantne käitumine – laps võib äkitselt kaduda mitmeks tunniks teadmata suunas, võtta ette ohtlikke tegevusi (näiteks ronida kõrgustesse, liikuda üksinda pimedas või joosta sõiduteele), proovida alkoholi, veipi või muid aineid. See ei pruugi olla soov reegleid rikkuda või tähelepanu saada – sageli on see viis väljendada sisemist rahutust, valu või segadust, mida laps ei oska sõnadesse panna.
Une- ja toitumishäired – laps ei suuda uinuda või ärkab öösiti, teised jälle magavad 14 tundi järjest. Mõni ei söö, teine sööb salaja või liigselt. Keha annab märku, mida sõnades väljendada ei osata.
Enesevigastamine – kriimustused, põletusjäljed, lõikehaavad – vahel ka peidetud. Need ei ole tähelepanu otsimine, vaid viis taluda sisemist valu, mida laps ei oska teistmoodi väljendada.
Kõik need märgid ei tähenda ilmtingimata, et laps on kohe kriisis või plaanib endale viga teha. Mõnikord on see lihtsalt märk sellest, et tal on raske periood. Kuid kui selline käitumine kestab mitu päeva või isegi nädalaid, või kui mitmed murekohad ilmnevad korraga, on see kindel põhjus muret tunda ja tegutseda.
Paljud lapsed ei julge oma tunnetest rääkida. Nad ei taha vanemaid koormata, kardavad, et neid ei mõisteta, või tunnevad häbi oma mõtete pärast. Seepärast ei tohiks me jääda ootama, kuni laps ise tuleb rääkima. Täiskasvanu roll on näidata, et ta on olemas, et ta märkab ja kuulab – ka siis, kui laps vaikib. Vahel piisab juba sellest, et laps tunneb: “Mu vanem tõesti hoolib ja ma võin temaga jagada ka neid tundeid, millest rääkimine tundub raske.”
👂 Kuidas rääkida lapsega, kui kahtlustad, et tal on raske?
Raske vestlus võib päästa elu. Sa ei pea olema psühholoog, et oma last aidata – piisab hoolimisest ja valmisolekust olla päriselt olemas.
1. Leia sobiv hetk
Räägi lapsega neutraalses olukorras – näiteks autosõidul, jalutades või koos toimetades. Selline keskkond vähendab survet ja aitab avatumalt rääkida.
🗨 „Sa oled kuidagi mõtetes ja eemal. Kui miski vaevab, saad mulle alati öelda – isegi siis, kui sa ei oska täpselt sõnastada.“
2. Küsi otse, selgelt ja soojalt
Otsekohene, aga hooliv küsimus ei tekita halbu mõtteid – see loob võimaluse oma tundeid jagada.
🗨 „Kas sul on olnud viimasel ajal tunne, et kõik on liiga raske?“ 🗨 „Kas sa oled tundnud, et ei taha kuhugi minna ega midagi teha?“ 🗨 „Kas sul on olnud nii raske, et oled mõelnud endale viga teha?“ 🗨 „Kas oled mõelnud, et äkki oleks kõigil parem ilma sinuta?“
3. Ära vähenda lapse tundeid
Väldi fraase nagu „Ära mõtle üle“, „Kõigil on vahel raske“ või „Ole positiivne“. Need sulgevad ukse.
🗨 „See, mida sa tunned, on oluline.“ 🗨 „Ma ei pruugi kõike mõista, aga tahan sind aidata.“ 🗨 „Aitäh, et jagasid. Mida sa vajad, et tunneksid end natuke paremini?“
4. Kuula rohkem, kui räägid
Ära katkesta. Ära paku kohe lahendusi. Vahel on suurim toetus see, kui keegi lihtsalt kuulab.
5. Lõpeta lootuse ja toega
🗨 „Ma olen sinuga igal sammul. Me leiame koos abi, kui vaja.“ 🗨 „Sa ei pea nende tunnetega üksi olema. Ma armastan sind ja tahan, et sul läheks paremini.“
🆘 Kus saab abi?
📞 Lasteabi telefon: 116111
🕒 Ööpäevaringselt, tasuta ja anonüümne
🌐 www.lasteabi.ee
🌐 Peaasi.ee – vaimse tervise infoportaal noortele ja täiskasvanutele
🏫 Võta ühendust ka koolipsühholoogi, klassijuhataja või perearstiga – nad oskavad suunata edasi ja toetada professionaalse abi leidmisel.
❤️ Lõpetuseks
Iga laps vajab teadmist, et ta on armastatud ka siis, kui tal on raske.
Iga vanem vajab teadmist, et ta ei pea kõike üksi kandma.
Mida varem märkame, seda rohkem saame aidata.
Ja kui sa ei tea, mida öelda – siis lihtsalt ole olemas. See on juba väga palju.
https://startretked.ee/new/wp-content/uploads/Start_Retked_preview.png00Viljar Lillmaahttps://startretked.ee/new/wp-content/uploads/Start_Retked_preview.pngViljar Lillmaa2025-05-02 11:33:022025-05-02 11:33:02💔 Kui laps ei räägi, aga karjub vaikides: kuidas märgata ja reageerida lapse riskikäitumisele?
Hei, muusikafänn! 👋 Kui sul on hetkel klapid peas, loe see läbi enne, kui paned järgmise bängeri mängima. Sest kuigi muusika päästab päeva, võib see ka… rikkuda su kuulmise. 😬 Jep, isegi sinul, kes arvab: “Minuga ei juhtu midagi.”
🔊 Mis päriselt toimub?
Viimased Eesti teadlaste uuringud on andnud üsna selge sõnumi:
💥 Üle veerandi 9. klassi õpilastest kuulab klappidest muusikat rohkem kui 3 tundi päevas.
💥 Paljudel neist on kuulmislävi juba tõusnud – see tähendab, et nad ei kuule enam hästi teatud helisid.
💥 Üle kolmandiku noortest kogeb tinnitust – see on see tüütu vilin või kohin kõrvades, isegi kui ümberringi on vaikus.
🌀 Mis on tinnitus?
Tinnitus on seisund, kus kõrvus kostub pidev vilin, undamine, sumin või kohin, kuigi tegelikult on ümberringi vaikus. Mõne jaoks on see lihtsalt tüütu taustheli, teisel juhul võib see segada und, keskendumist ja tõsta stressitaset.
Tinnitus ei ole haigus iseenesest, vaid sümptom, mis annab märku, et su kuulmine on saanud kahjustada – näiteks liiga valju muusika tõttu. Ja kui see kord tekib, siis sageli ei kao see enam kunagi täielikult ära.
See on su keha viis öelda: “Sa keerasid heli liiga tugevaks. Palun lõpeta.”
😱 100 detsibelli klappidest?
Kui kuulad muusikat täiega põhjas, on su klappides müra umbes sama vali kui mootorsaag. Päriselt.
Kõrvaarst Marina Tšerkassova ütleb, et selline helitase ületab tööstusliku müra piirmäärasid. Teisisõnu – sa töötad oma kõrvadega üle.
💡 Kuidas kuulmist säästa ja ikka muusikat nautida?
👉 60–60 reegel – max 60 minutit päevas ja mitte valjemalt kui 60% helitugevusest.
👉 Mürasummutavad klapid – ära tõsta heli, vaid summuta müra.
👉 Kuulamispuhkused – anna oma kõrvadele hingetõmbeaega.
👉 Võta märke tõsiselt – kui sul juba viliseb või ei kuule hästi, on see punane lipp. Ära oota, vaid pöördu arsti poole.
🤔 Aga miks see üldse oluline on?
Sest kuulmine ei taastu. Kui see kord läheb, siis ongi läinud.
Kui su tulevik hõlmab suhtlemist, õppimist, muusika tegemist või lihtsalt… elu nautimist, siis kuulmine on tähtis.
🎶 Muusika on imeline. Tee nii, et saaksid seda kuulata kogu elu.
Jaga seda postitust sõbrale, kel klapid peas isegi magades. Võib-olla tänab ta sind kunagi. 😉
https://startretked.ee/new/wp-content/uploads/Start_Retked_preview.png00Viljar Lillmaahttps://startretked.ee/new/wp-content/uploads/Start_Retked_preview.pngViljar Lillmaa2025-04-17 18:47:052025-04-17 18:47:05🎧 Muusika põhjas? Kõrvades vilistab? Su kuulmine võib olla kahjustatud!
Tead seda pilti küll: keegi su sõpradest puhub magusat tossu, teeb mõned trikid ja ütleb: “Ah, see on ju lihtsalt veip — mitte midagi hullu.” Kõlab tuttavalt?
Aga ole aus, kas oled päriselt mõelnud, mis toimub su kehaga, kui seda “auru” sisse hingad? Räägime ausalt. Ilma hirmutamiseta, aga ka ilma ilustamata.
🚀 Miks veipimine tundub nii popp?
No ausalt, see kõik tundub ju täitsa süütu — värvilised seadmed, magusad maitsed, sõbrad ümberringi ja tossupilved, mis näevad ägedad välja.
Eestis on uuringute järgi veipinud vähemalt korra lausa 40% põhikooli ja gümnaasiumi õpilastest!
Aga… just need magusad maitsed ja kergesti kättesaadav kraam ongi lõks. Need muudavad veipimise ohtlikult tavaliseks ja petlikult ohutuks.
Näide elust: Meie koolis oli üks tüdruk, kes alguses naeris: “See on ju lihtsalt pulli pärast. Kõik ju teevad!”
Mõne kuu pärast oli aga olukord teine. Isegi kooliteatri proovis oli tal raske ilma olla. Vahetunnis hiilis ta kooli taga nurka, peas ainult üks mõte: “Saaks kiirelt mõned mahvid veipi?”
Mis tundus alguses süütu ja lõbus, muutus kiirelt vajaduseks, millest oli väga keeruline lahti saada.
🧠 Nikotiin ja su aju — kas tead, mis tegelikult toimub?
Su aju ei ole veel valmis täiskasvanute maailma väljakutseteks. See areneb kuni 25. eluaastani. Nikotiin aga häirib seda arengut, mõjutades just neid aju osi, mis vastutavad sinu otsuste, õppimise ja emotsioonide juhtimise eest.
Kui sa arvad, et sina juhid veipimist, siis ausalt öeldes — nikotiin on see, kes juhib sind.
Näide elust: Kujuta ette, et oled trennis või valmistud eksamiks. Sul on vaja keskenduda, olla terav ja valmis. Aga kui su aju on harjunud nikotiiniga, siis hakkad mõtlema hoopis: “Millal ma järgmise mahvi saan?” Keskendumine hajub, ja see, mida sa kõige rohkem vajad — selget pead — lihtsalt kaob.
💡 Mõtle: kas tahad anda oma ajule parima võimaluse või anda ohjad nikotiinile?
🌫️ “See on ju lihtsalt aur, eks?” Spoiler: ei ole
Veibist tõmmates hingad sisse kemikaalide segu, millest osa kasutatakse tööstuses lahustites või jääsulatusvedelikes.
Kui need ained kuumutatakse, tekivad mürgised ühendid nagu formaldehüüd ja atseetaldehüüd — need ärritavad su hingamisteid ja võivad kahjustada kopsukoed.
Näide elust: Tead sa, milleks kasutatakse formaldehüüdi? Formaldehüüdi kasutatakse näiteks mööbliliimides ja tööstuslikes värvides. Mõtle korra — kas sa hingaksid vabatahtlikult sisse liimi või värviauru? Veipides teed sa seda iga mahviga.
Ning kui arvad, et see “aur” lihtsalt kaob õhku, siis tegelikult jäävad need kemikaalid su kopsukoesse kinni — umbes nagu seisaksid pidevalt tossava auto summuti kõrval ja hingaksid seda mürgist gaasi sisse päevast päeva.
💡 Kui sa tead, mida see “aur” tegelikult sisaldab, kas see tundub ikka nii süütu?
🚬 Müüt: “Veipimine aitab vältida suitsetamist”
Tegelikult on lugu vastupidine. Kui sa alustad veipimisest, suureneb oluliselt võimalus, et hakkad hiljem ka päris sigarette suitsetama.
See, mis tundus “lihtsalt lõbus proovimine”, võib kiiresti muutuda sõltuvuseks.
💡 See on nagu mäng, kus arvad, et sina juhid — aga tegelikult juhib mäng sind.
🧩 Märgid, et nikotiin hakkab sind kontrollima
Kas mõni neist tundub tuttav?
✔️ Mõtled päeva jooksul, millal saad järgmise tõmbe teha.
✔️ Vahetund tundub liiga pikk, sest tahaks veipida.
✔️ Kui veipi pole käepärast, muutud ärritunuks või rahutuks.
✔️ Veipimine tundub “lõõgastusena”, aga tegelikult pärast rahunemist tuleb närvilisus kiiremini tagasi.
✔️ Märkad, et suudad keskenduda ainult siis, kui oled veipinud.
💡 Kui kas või üks neist tundub tuttav, siis on aeg mõelda: mis tegelikult juhib mind?
🧩 Nikotiin + stress = halvem kombo, kui arvad
Paljud noored ütlevad, et veipimine aitab neil rahuneda või stressi maandada. Tõesti, võib tunduda, et mõneks hetkeks see aitab. Aga mida rohkem su keha nikotiiniga harjub, seda rohkem ta seda nõuab — ja stress ning ärevus kasvab veelgi.
See on nõiaring: mida rohkem veibid, seda närvilisemaks muutud olles ilma veibita.
“Alguses tõmbasin lihtsalt nalja pärast. Mõtlesin, et saan igal ajal lõpetada.
Aga mõne aja pärast avastasin, et koolis vahetundides ei suutnud enam ilma olla — tõusis ärevus ja tekkis närviline tunne, nagu midagi oleks puudu. Ma ei arvanud, et see nii kiiresti juhtub.”
🔥 Mida sina saad teha?
✔️ Ole see, kes mõtleb kaugemale.
Isegi kui paljud veibivad, ei tähenda see, et see oleks normaalne või ohutu.
✔️ Esita küsimusi.
Kui keegi sulle ütleb “ah, see on lihtsalt aur”, küsi: kas ta tegelikult teab, mida see aur sisaldab?
✔️ Vali enda tervis.
Kui sa pole veel alustanud, oled juba sammu võrra ees. Kui oled proovinud, siis tea- alati on võimalik tagasi pöörata.
✔️ Tea, et sa ei ole üksi.
Paljud noored mõtlevad lõpetamisest, aga ei julge seda välja öelda. Räägi sõbraga või otsi tuge ja abi https://peaasi.ee/ lehelt.
✔️ Sea endale väike eesmärk.
Näiteks: “Ma ei veibi järgmised 3 päeva ja jälgin, mida mu keha mulle ütleb.”
Kui sa täna valid mitte tõmmata, oled sa oma tulevasele minale juba suure teene teinud.
Mõtle- mida annab sulle see valik järgmise viie või kümne aasta jooksul?
👉 Ja oled sa valmis olema see, kes oma elu kontrollib, mitte lastes veipimisel end juhtida?
👀Kas soovid oma sõpradele ka silmi avada?
Jaga seda artiklit — üks teadlik valik võib muuta kellegi elu. ✌️
https://startretked.ee/new/wp-content/uploads/Start_Retked_preview.png00Viljar Lillmaahttps://startretked.ee/new/wp-content/uploads/Start_Retked_preview.pngViljar Lillmaa2025-04-10 11:33:182025-04-10 11:33:18🚬⚠️ Veipimine: kuidas lõksu astutakse — ja kuidas välja saada💡
💔 Kui laps ei räägi, aga karjub vaikides: kuidas märgata ja reageerida lapse riskikäitumisele?
Hiljuti toimunud traagiline juhtum Tallinnas, kus koolipoiss kukkus vahetunni ajal koolimaja neljanda korruse aknast alla, puudutab meid kõiki. Tegemist oli poisiga, keda kirjeldati kui vaikset ja toredat – ja ometi ta hüppas.
See paneb küsima: mida me vanematena märkame? Kas oskame näha märke, kui meie laps on katkemise äärel? Ja kas julgeme sel hetkel tema juurde astuda – mitte oodata, kuni on hilja?
🧠 Riskikäitumine ei alga alati suure pauguga
Kriisi kiputakse kujutlema millegi suure ja nähtavana – murdumise, karjumise, pisaratena. Tegelikkus on sageli palju vaiksem ja varjatum. Paljud lapsed ei karju appi – nad vaikivad. Nad tõmbuvad endasse, nende pilk on hajus, nad liiguvad kodus nagu varjud. Kui vanem ei oska või ei julge seda märgata, võivad nad jäädagi oma mõtetesse üksi.
Lapse mure ei pruugi olla valjuhäälne. Märgid võivad olla mitmetahulised:
Kõik need märgid ei tähenda ilmtingimata, et laps on kohe kriisis või plaanib endale viga teha. Mõnikord on see lihtsalt märk sellest, et tal on raske periood. Kuid kui selline käitumine kestab mitu päeva või isegi nädalaid, või kui mitmed murekohad ilmnevad korraga, on see kindel põhjus muret tunda ja tegutseda.
Paljud lapsed ei julge oma tunnetest rääkida. Nad ei taha vanemaid koormata, kardavad, et neid ei mõisteta, või tunnevad häbi oma mõtete pärast. Seepärast ei tohiks me jääda ootama, kuni laps ise tuleb rääkima. Täiskasvanu roll on näidata, et ta on olemas, et ta märkab ja kuulab – ka siis, kui laps vaikib. Vahel piisab juba sellest, et laps tunneb: “Mu vanem tõesti hoolib ja ma võin temaga jagada ka neid tundeid, millest rääkimine tundub raske.”
🎥 Vaata seda 1-minutilist videot, mis näitab, kui palju võib muuta lihtsalt kuulamine.
👂 Kuidas rääkida lapsega, kui kahtlustad, et tal on raske?
Raske vestlus võib päästa elu. Sa ei pea olema psühholoog, et oma last aidata – piisab hoolimisest ja valmisolekust olla päriselt olemas.
1. Leia sobiv hetk
Räägi lapsega neutraalses olukorras – näiteks autosõidul, jalutades või koos toimetades. Selline keskkond vähendab survet ja aitab avatumalt rääkida.
🗨 „Sa oled kuidagi mõtetes ja eemal. Kui miski vaevab, saad mulle alati öelda – isegi siis, kui sa ei oska täpselt sõnastada.“
2. Küsi otse, selgelt ja soojalt
Otsekohene, aga hooliv küsimus ei tekita halbu mõtteid – see loob võimaluse oma tundeid jagada.
🗨 „Kas sul on olnud viimasel ajal tunne, et kõik on liiga raske?“
🗨 „Kas sa oled tundnud, et ei taha kuhugi minna ega midagi teha?“
🗨 „Kas sul on olnud nii raske, et oled mõelnud endale viga teha?“
🗨 „Kas oled mõelnud, et äkki oleks kõigil parem ilma sinuta?“
3. Ära vähenda lapse tundeid
Väldi fraase nagu „Ära mõtle üle“, „Kõigil on vahel raske“ või „Ole positiivne“. Need sulgevad ukse.
🗨 „See, mida sa tunned, on oluline.“
🗨 „Ma ei pruugi kõike mõista, aga tahan sind aidata.“
🗨 „Aitäh, et jagasid. Mida sa vajad, et tunneksid end natuke paremini?“
4. Kuula rohkem, kui räägid
Ära katkesta. Ära paku kohe lahendusi. Vahel on suurim toetus see, kui keegi lihtsalt kuulab.
5. Lõpeta lootuse ja toega
🗨 „Ma olen sinuga igal sammul. Me leiame koos abi, kui vaja.“
🗨 „Sa ei pea nende tunnetega üksi olema. Ma armastan sind ja tahan, et sul läheks paremini.“
🆘 Kus saab abi?
📞 Lasteabi telefon: 116111
🕒 Ööpäevaringselt, tasuta ja anonüümne
🌐 www.lasteabi.ee
📞 Koolipsühholoogide nõuandeliin: 1226
🕒 Tööpäeviti kell 16–20
🌐 www.koolipsyhholoogid.ee/tugiliin-1226
🌐 Peaasi.ee – vaimse tervise infoportaal noortele ja täiskasvanutele
🏫 Võta ühendust ka koolipsühholoogi, klassijuhataja või perearstiga – nad oskavad suunata edasi ja toetada professionaalse abi leidmisel.
❤️ Lõpetuseks
Iga laps vajab teadmist, et ta on armastatud ka siis, kui tal on raske.
Iga vanem vajab teadmist, et ta ei pea kõike üksi kandma.
Mida varem märkame, seda rohkem saame aidata.
Ja kui sa ei tea, mida öelda – siis lihtsalt ole olemas. See on juba väga palju.
🎧 Muusika põhjas? Kõrvades vilistab? Su kuulmine võib olla kahjustatud!
Hei, muusikafänn! 👋 Kui sul on hetkel klapid peas, loe see läbi enne, kui paned järgmise bängeri mängima. Sest kuigi muusika päästab päeva, võib see ka… rikkuda su kuulmise. 😬 Jep, isegi sinul, kes arvab: “Minuga ei juhtu midagi.”
🔊 Mis päriselt toimub?
Viimased Eesti teadlaste uuringud on andnud üsna selge sõnumi:
💥 Üle veerandi 9. klassi õpilastest kuulab klappidest muusikat rohkem kui 3 tundi päevas.
💥 Paljudel neist on kuulmislävi juba tõusnud – see tähendab, et nad ei kuule enam hästi teatud helisid.
💥 Üle kolmandiku noortest kogeb tinnitust – see on see tüütu vilin või kohin kõrvades, isegi kui ümberringi on vaikus.
🌀 Mis on tinnitus?
Tinnitus on seisund, kus kõrvus kostub pidev vilin, undamine, sumin või kohin, kuigi tegelikult on ümberringi vaikus. Mõne jaoks on see lihtsalt tüütu taustheli, teisel juhul võib see segada und, keskendumist ja tõsta stressitaset.
Tinnitus ei ole haigus iseenesest, vaid sümptom, mis annab märku, et su kuulmine on saanud kahjustada – näiteks liiga valju muusika tõttu. Ja kui see kord tekib, siis sageli ei kao see enam kunagi täielikult ära.
See on su keha viis öelda:
“Sa keerasid heli liiga tugevaks. Palun lõpeta.”
😱 100 detsibelli klappidest?
Kui kuulad muusikat täiega põhjas, on su klappides müra umbes sama vali kui mootorsaag. Päriselt.
Kõrvaarst Marina Tšerkassova ütleb, et selline helitase ületab tööstusliku müra piirmäärasid. Teisisõnu – sa töötad oma kõrvadega üle.
💡 Kuidas kuulmist säästa ja ikka muusikat nautida?
👉 60–60 reegel – max 60 minutit päevas ja mitte valjemalt kui 60% helitugevusest.
👉 Mürasummutavad klapid – ära tõsta heli, vaid summuta müra.
👉 Kuulamispuhkused – anna oma kõrvadele hingetõmbeaega.
👉 Võta märke tõsiselt – kui sul juba viliseb või ei kuule hästi, on see punane lipp. Ära oota, vaid pöördu arsti poole.
🤔 Aga miks see üldse oluline on?
Sest kuulmine ei taastu. Kui see kord läheb, siis ongi läinud.
Kui su tulevik hõlmab suhtlemist, õppimist, muusika tegemist või lihtsalt… elu nautimist, siis kuulmine on tähtis.
🎶 Muusika on imeline. Tee nii, et saaksid seda kuulata kogu elu.
Jaga seda postitust sõbrale, kel klapid peas isegi magades. Võib-olla tänab ta sind kunagi. 😉
📚 Viited lugemishuvilistele:
🚬⚠️ Veipimine: kuidas lõksu astutakse — ja kuidas välja saada💡
Tead seda pilti küll: keegi su sõpradest puhub magusat tossu, teeb mõned trikid ja ütleb: “Ah, see on ju lihtsalt veip — mitte midagi hullu.” Kõlab tuttavalt?
Aga ole aus, kas oled päriselt mõelnud, mis toimub su kehaga, kui seda “auru” sisse hingad? Räägime ausalt. Ilma hirmutamiseta, aga ka ilma ilustamata.
🚀 Miks veipimine tundub nii popp?
No ausalt, see kõik tundub ju täitsa süütu — värvilised seadmed, magusad maitsed, sõbrad ümberringi ja tossupilved, mis näevad ägedad välja.
Eestis on uuringute järgi veipinud vähemalt korra lausa 40% põhikooli ja gümnaasiumi õpilastest!
Aga… just need magusad maitsed ja kergesti kättesaadav kraam ongi lõks. Need muudavad veipimise ohtlikult tavaliseks ja petlikult ohutuks.
Näide elust: Meie koolis oli üks tüdruk, kes alguses naeris: “See on ju lihtsalt pulli pärast. Kõik ju teevad!”
Mõne kuu pärast oli aga olukord teine. Isegi kooliteatri proovis oli tal raske ilma olla. Vahetunnis hiilis ta kooli taga nurka, peas ainult üks mõte: “Saaks kiirelt mõned mahvid veipi?”
Mis tundus alguses süütu ja lõbus, muutus kiirelt vajaduseks, millest oli väga keeruline lahti saada.
Allikas: Tervise Arengu Instituudi uuring
🧠 Nikotiin ja su aju — kas tead, mis tegelikult toimub?
Su aju ei ole veel valmis täiskasvanute maailma väljakutseteks. See areneb kuni 25. eluaastani. Nikotiin aga häirib seda arengut, mõjutades just neid aju osi, mis vastutavad sinu otsuste, õppimise ja emotsioonide juhtimise eest.
Kui sa arvad, et sina juhid veipimist, siis ausalt öeldes — nikotiin on see, kes juhib sind.
Näide elust: Kujuta ette, et oled trennis või valmistud eksamiks. Sul on vaja keskenduda, olla terav ja valmis. Aga kui su aju on harjunud nikotiiniga, siis hakkad mõtlema hoopis: “Millal ma järgmise mahvi saan?” Keskendumine hajub, ja see, mida sa kõige rohkem vajad — selget pead — lihtsalt kaob.
Allikas: Goriounova & Mansvelder, 2012
💡 Mõtle: kas tahad anda oma ajule parima võimaluse või anda ohjad nikotiinile?
🌫️ “See on ju lihtsalt aur, eks?” Spoiler: ei ole
Veibist tõmmates hingad sisse kemikaalide segu, millest osa kasutatakse tööstuses lahustites või jääsulatusvedelikes.
Kui need ained kuumutatakse, tekivad mürgised ühendid nagu formaldehüüd ja atseetaldehüüd — need ärritavad su hingamisteid ja võivad kahjustada kopsukoed.
Näide elust: Tead sa, milleks kasutatakse formaldehüüdi? Formaldehüüdi kasutatakse näiteks mööbliliimides ja tööstuslikes värvides. Mõtle korra — kas sa hingaksid vabatahtlikult sisse liimi või värviauru? Veipides teed sa seda iga mahviga.
Ning kui arvad, et see “aur” lihtsalt kaob õhku, siis tegelikult jäävad need kemikaalid su kopsukoesse kinni — umbes nagu seisaksid pidevalt tossava auto summuti kõrval ja hingaksid seda mürgist gaasi sisse päevast päeva.
Allikas: Gotts et al., 2019
💡 Kui sa tead, mida see “aur” tegelikult sisaldab, kas see tundub ikka nii süütu?
🚬 Müüt: “Veipimine aitab vältida suitsetamist”
Tegelikult on lugu vastupidine. Kui sa alustad veipimisest, suureneb oluliselt võimalus, et hakkad hiljem ka päris sigarette suitsetama.
See, mis tundus “lihtsalt lõbus proovimine”, võib kiiresti muutuda sõltuvuseks.
Allikas: CDC faktid e-sigarettide kohta
💡 See on nagu mäng, kus arvad, et sina juhid — aga tegelikult juhib mäng sind.
🧩 Märgid, et nikotiin hakkab sind kontrollima
Kas mõni neist tundub tuttav?
✔️ Mõtled päeva jooksul, millal saad järgmise tõmbe teha.
✔️ Vahetund tundub liiga pikk, sest tahaks veipida.
✔️ Kui veipi pole käepärast, muutud ärritunuks või rahutuks.
✔️ Veipimine tundub “lõõgastusena”, aga tegelikult pärast rahunemist tuleb närvilisus kiiremini tagasi.
✔️ Märkad, et suudad keskenduda ainult siis, kui oled veipinud.
💡 Kui kas või üks neist tundub tuttav, siis on aeg mõelda: mis tegelikult juhib mind?
🧩 Nikotiin + stress = halvem kombo, kui arvad
Paljud noored ütlevad, et veipimine aitab neil rahuneda või stressi maandada. Tõesti, võib tunduda, et mõneks hetkeks see aitab. Aga mida rohkem su keha nikotiiniga harjub, seda rohkem ta seda nõuab — ja stress ning ärevus kasvab veelgi.
See on nõiaring: mida rohkem veibid, seda närvilisemaks muutud olles ilma veibita.
Allikas: Lechner et al., 2017
🎙️ Tõeline lugu: Markus, 16
“Alguses tõmbasin lihtsalt nalja pärast. Mõtlesin, et saan igal ajal lõpetada.
Aga mõne aja pärast avastasin, et koolis vahetundides ei suutnud enam ilma olla — tõusis ärevus ja tekkis närviline tunne, nagu midagi oleks puudu. Ma ei arvanud, et see nii kiiresti juhtub.”
🔥 Mida sina saad teha?
✔️ Ole see, kes mõtleb kaugemale.
Isegi kui paljud veibivad, ei tähenda see, et see oleks normaalne või ohutu.
✔️ Esita küsimusi.
Kui keegi sulle ütleb “ah, see on lihtsalt aur”, küsi: kas ta tegelikult teab, mida see aur sisaldab?
✔️ Vali enda tervis.
Kui sa pole veel alustanud, oled juba sammu võrra ees. Kui oled proovinud, siis tea- alati on võimalik tagasi pöörata.
✔️ Tea, et sa ei ole üksi.
Paljud noored mõtlevad lõpetamisest, aga ei julge seda välja öelda. Räägi sõbraga või otsi tuge ja abi https://peaasi.ee/ lehelt.
✔️ Sea endale väike eesmärk.
Näiteks: “Ma ei veibi järgmised 3 päeva ja jälgin, mida mu keha mulle ütleb.”
⚠️🚨 NB! ⚡️ Vaata kindlasti LASER TECH videot “Tõde veipimise kohta” 💀💨
💭 Mõttekoht
Kui sa täna valid mitte tõmmata, oled sa oma tulevasele minale juba suure teene teinud.
Mõtle- mida annab sulle see valik järgmise viie või kümne aasta jooksul?
👉 Ja oled sa valmis olema see, kes oma elu kontrollib, mitte lastes veipimisel end juhtida?
👀Kas soovid oma sõpradele ka silmi avada?
Jaga seda artiklit — üks teadlik valik võib muuta kellegi elu. ✌️
Viiteid lugemishuvilistele:
Noorte e-sigarettide tarvitamist vähendaks maitsete kättesaadavuse piiramine
Short- and long-term consequences of nicotine exposure during adolescence for prefrontal cortex neuronal network function
Cold Spring Harbor Perspectives in Medicine
What are the respiratory effects of e-cigarettes?
BMJ
Quick Facts on the Risks of E-cigarettes for Kids, Teens, and Young Adults
The Role of Psychological Dysregulation in the Association Between E-Cigarette Use and Adolescent Mental Health Symptoms
Substance Use & Misuse