Ühiskonna arengutaset võiks hinnata mitte ainult selle järgi, kuidas ta suhtub oma vanuritesse ja lastesse, vaid ka selle järgi, kuidas ta suhtub oma teismelistesse.

Ööülikool. Grete Arro ja Kati Aus “Teismelisus

Teismelisus – saladuslik eluetapp, mis paneb proovile nii noore enda kui ka tema ümbritsevate kannatlikkuse. See on aeg, mil keha muutub, mõtted keerlevad ringi ja emotsioonid käivad üles-alla nagu atraktsioonipargisõidud. Kuigi me kõik oleme seda perioodi kogenud, võib teismelisus tunduda väljastpoolt vaadates müstiline või isegi häiriv. Sageli kuuleme ütlust “Ära käitu nagu pubekas!” ning unustame, et ka meie oleme kunagi olnud selles keerulises ja intrigeerivas faasis.

Teismelisuse mõistmine võib olla võti selle aja väärtustamisel ning sellest midagi suurt ja uhket kujundamisel. Esiteks on oluline mõista, et teismelised seisavad silmitsi suurte muutustega – nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt. See periood on nagu loominguline väljakutse, kus noor inimene avastab iseennast ja maailma enda ümber.

Kuidas siis kogeda teismelisust nii, et sellest saaks midagi positiivset, mitte pelgalt häbitunne või halvad tagajärjed? Esiteks on oluline luua avatud suhtluskanal teismelisega. Kuulata teda tähelepanelikult, mõista tema muret ja olla toetav. Teismeline vajab arusaamist, mitte hukkamõistu.